Estemb in Oslo :: Uudised ja sündmused

Välisminister Urmas Paet: Eesti majanduse käekäik on kõige tihedamini seotud Põhjamaadega

Fri, 02 Mar 2012 14:24:18 GMT

Välisminister Urmas Paet rääkis täna Tallinnas toimunud konverentsil „Eesti-Soome majandusliit?“ Eesti välismajanduspoliitika prioriteetidest Põhjala suunal, Euroopa Liidu siseturust ning vabakaubandusest ja laiematest globaalsetest võimalustest. Konverentsil esines ka Soome Euroopa ja väliskaubandusminister Alexander Stubb.

Põhjala suunalisest välismajanduskoostööst kõneldes märkis välisminister Paet, et EL-i Läänemere regioon on üks maailma dünaamilisemaid ja edukamaid, olles samas stabiilne. „Meie riigid on korras nii majanduse kui ka rahanduse, nii poliitika kui ka ühiskonna vaatevinklist. Põhjamaad hindavad samuti liberaalset majandusmudelit nagu Eesti. Me paneme rõhku innovatsioonile, teadusele ja arengule, ekspordile ning majanduskasvule,“ lausus Paet.

Eesti majanduse käekäik on Paeti sõnul kõige tihedamini seotud Põhjamaadega, kes on ühtlasi ka peamised väliskaubanduspoliitika prioriteetriigid. „31% Eesti väliskaubavahetusest on seotud Põhjamaadega. Samadest riikidest on pärit 60% kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. Konkreetselt Eesti-Soome suhted on läbipõimunud ettevõtete tasandil. Mitte kuskilt mujalt ei ole meil nii palju partnereid väike- ja keskmise suurusega ettevõtete seas,“ lisas Paet. Eestis on registreeritud üle 4000 Soome osalusega ettevõtte.

Eesti peamised kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa, Läti ja Saksamaa. „Ka teistel Põhjamaadel on peamised kaubanduspartnereid just Euroopas, kuigi ehk mitte just nii tugevalt vahetud naabrid kui Eestil,“ sõnas Paet.

Euroopa Liidu siseturust rääkides rõhutas välisminister Paet, et selle potentsiaal ei ole kaugeltki ammendatud. „Esmalt peame ammendama kõik võimalused, mida siseturg meile juba praegu pakub ning teisalt seda jõudsalt edasi arendama. Euroopa Liit on tervikuna ju suurem majandus kui isegi USA. See on eelis, mille peame täiel määral enda kasuks pöörama. ELi sisene inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine on tõeliselt unikaalne nähtus maailmas,“ lausus Paet. Ta lisas, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguga on kaasnenud uued võimalused, mida tuleks digitaalse siseturu arendamisel ära kasutada.

Samuti kõneles välisminister Paet ELi siseturu kontekstis Eesti transpordiühenduste küsimustest ning energiajulgeolekust.

Veel käsitles Paet oma kõnes lähemalt globaalset vabakaubandust ja äripotentsiaali maailmas laiemalt. „Nii Eesti kui ka Põhjamaade enda turud üksi on liiga väikesed. Peame üheskoos leidma võimalusi, kuidas kogu regiooni eksporti ja majandust kasvatada, tegemata seda teineteise arvelt,“ sõnas Paet. „Et saavutada edu uutel ja kasvavatel turgudel, peame rohkem tegema, et liberaalsed majandussuhted areneks ka kodust kaugemal. See kõik tingib vajaduse tihedamateks kontaktideks, poliitika koordineerimiseks ning ühiste huvide eest seismiseks nii EL-s kui ka väljaspool,“ lisas ta.

Paeti sõnul on hea näide Eesti ja Soome ühistest huvidest kaubanduspoliitikas toetus ühise naabri, Venemaa liitumisläbirääkimiste edukale lõpetamisele WTOga. „Venemaa ühinemine avab uued võimalused turul, kus seni on olnud mõneti ettearvamatu ärikeskkond. Ühtsete mängureeglite ülevõtmine on oluline nii Eesti kui Soome ettevõtjatele, kes Venemaale oma tooteid ekspordivad,“ sõnas Paet. „Juba praegu on Venemaa nii Eesti kui ka Soome kolme suurima ekspordituru hulgas, kuid WTOga liitumisel peaks kaduma veel hulk omavahelist kaubavahetust piiravaid tõkkeid. Oluline on tagada et Venemaa ka kõnelustel lubatu tegelikult ellu viib,“ sõnas välisminister

Veel kõneles välisminister Paet Aasia turgudele sisenemise võimalustest. Eesti tegeleb Paeti sõnul ka Aasia suunalise võimekuse tõstmisega suurendades diplomaatilist esindatust Hiinas ja avades sel suvel saatkonna Indias. „Hea näide edukast koostööst kasvavate Aasia turgude suunal on hiljutine esmakordne Eesti ja Soome ministri ja äridelegatsioonide ühisvisiit Indoneesiasse,“ lisas ta.

Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Seminar ärivõimalustest Baltimaades

Tue, 20 Mar 2012 14:22:50 GMT

Põhja- ja Baltimaade tippkohtumisel keskenduti majandusküsimustele

Mon, 31 Oct 2011 18:58:06 GMT

Eesti riigipea kohtus Norra peaministriga

Wed, 12 Oct 2011 17:24:35 GMT

President Toomas Hendrik Ilves tänas kohtumisel Norra peaministri Jens Stoltenberg’iga Norrat jõupingutuste eest leida Balti riikidele NATO õhuturbe püsilahendus ning kutsus Norrat ühinema Tallinnas tegutseva alliansi küberkaitsekeskusega.

“Eestil on selgelt meeles, kuidas Norra aitas ja julgustas meid liitumisel NATO-ga ja seda, et just Oslos – aprillis 2003 – ratifitseeriti esimene Eesti NATO-ga liitumise protokoll,” ütles president Ilves. “Samas näeme igapäevaselt, et Eesti ja Norra suhted on märkimisväärselt laiaulatuslikud ning mitmekesised ka Läänemeremaade Nõukogu ning Balti- ja Põhjamaade koostöö raames, siia lisanduvad ka tihedad majandussidemed.”

President Ilves pidas oluliseks, et NATO jõuaks Balti riikides õhuturbe püsilahenduseni, sedasama toetab ka Norra.

“Küsimus ei ole vaid Baltimaade turvalisuses, aga kogu alliansi julgeolekus, mis on jagamatu tervik,” rõhutas Eesti riigipea.

Ta kutsus Norrat ühinema Tallinnas loodud NATO küberkaitsekeskuse tegevusega.

“Oleme viimastel aastatel paljudes riikides ja järjest sagedamini näinud, kuidas küberrünnakud ohustavad nii riigikaitselisi organisatsioone kui ka tsiviilotstarbelist tundlikku taristut. Nendele rünnakutele vastu astumine eeldab igapäevast tihedat rahvusvahelist koostööd ning just seda koostööd mõttekaaslaste ja liitlaste vahel NATO küberkaitsekeskus esindabki,” sõnas president Ilves.

Eesti riigipea ja Norra peaminister kõnelesid ka maailma räsivast finantskriisist, mis mõjutab kaugelt rohkem riike kui ainult euroala maad.

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229

Eesti ja Norra peaminister väljendasid heameelt tiheda koostöö üle kahe riigi vahel

Wed, 12 Oct 2011 10:24:35 GMT

Tallinn, Stenbocki maja, 12. oktoober 2011 – Norra peaministri Jens Stoltenbergi ja Eesti valitsusjuhi Andrus Ansipi täna ennelõunal toimunud kohtumisel arutati eelkõige kahepoolseid majandussuhteid, koostööd energeetika valdkonnas ning ühiseid tegevusi võlakriisi ületamiseks Euroopas.

Peaminister Andrus Ansip avaldas kohtumisel lootust, et need enam kui nelisada Eestis tegutsevat Norra kapitalil põhinevat ettevõtet on edukad ning soovivad oma tegevust veelgi laiendada.

„Eesti on äritegemiseks hea ja turvaline keskkond, mille kinnituseks on iga-aastaselt suurenenud kaubavahetus meie kahe riigi vahel. Rõõm on tõdeda, et üha enam Norra inimesi avastavad Eesti kui meeldiva turismisihtkoha. Kui mullu külastas Eestit 40 tuhat Norra turisti, siis tänavu poole aastaga on see arv juba ligi 30 tuhat,“ lausus Ansip.

Norra peaministri Jens Stoltenbergi hinnangul ei ole Norra mittekuulumine Euroopa Liitu kuidagi takistuseks kahepoolsete suhete arendamisel nii poliitilisel tasandil kui ka majandusküsimustes.

„Meie riikide tihe suhtlemine Põhjamaade ja Balti riikide võrgustikus, Läänemere piirkonna koostöös ja Euroopa ühises vabakaubanduspiirkonnas on suurepärase läbisaamise hea näide,“ ütles Stoltenberg.

Norra valitsusjuht tunnustas Eesti otsust liituda Põhjamaade ühtse elektribörsiga NordPool. „Oma kogemusest võime öelda, et Norra puhul suurendas see otsus energiasektorisse tehtavate investeeringute tulukust ja kogu süsteemi tõhusust. Ühtse energiaturu veelgi paremaks toimimiseks peame rajama täiendavaid võrguühendusi. Kokkuvõttes tagab see tarbijatele suurema varustuskindluse.“

Stoltenberg pakkus Eestile koostööd Balti piirkonda plaanitava veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamisel ja kinnitas Norra ettevõtete huvi sellises projektis osalemiseks.

Euroopa võlakriisi arutades tõdesid peaministrid ühiselt, et parimaks viisiks, kuidas praegune majandussurutis ületada, on veelgi enam tihendada kaubandussuhteid ja soodustada vastastikuseid investeeringuid.

Peaminister Ansip tänas Norrat Euroopa Majanduspiirkonna lepingu raames ja Norra finantsmehhanismi raames Eestile antava toetuse eest. Aastatel 2009 – 2014 moodustab mainitud toetus kokku 48,6 miljonit eurot, millega rahastatakse erinevaid kultuuri-, sotsiaal- ja taristuprojekte.

Norra peaminister Jens Stoltenberg avab koos peaminister Andrus Ansipiga täna pärastlõunal Norra-Eesti äriseminari, mis keskendub Eestis tegutsevate Norra firmade kogemusele energia, keskkonna, laevanduse ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas.

Eesti ja Norra vahelisi suhteid iseloomustab tihe koostöö nii majanduse, kultuuri kui ka riigikaitse alal. Häid ja tihedaid suheteid Norraga iseloomustab muuhulgas ka vastastikuse kaubavahetuse suhteliselt suur maht ning vastastikuse kaubavahetuse elavnemine. Norra oli mullu Eesti välispartneritest üheksandal kohal ja kaubavahetuse maht kasvas aasta jooksul ligi 43 protsenti.

Norra peaministri ühepäevase visiidi Eestisse lõpetab kohtumine Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.

Fotosid kohtumisest vaata valitsuse kodulehel aadressil
http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1432-1

Eesti ja Norra peaministri kohtumise järgse pressikonverentsi salvestust on võimalik vaadata aadressil
http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod#3042

Välisminister Urmas Paet: Eesti ootab oma lähedast partnerit Islandit Euroopa Liitu

Fri, 19 Aug 2011 19:43:19 GMT

Välisminister Urmas Paet rõhutas täna kohtumisel Islandi välisministri Össur Skarphéðinssoniga Eesti ja Islandi erilist suhet ning kinnitas valmisolekut aidata kaasa Islandi liitumisele Euroopa Liiduga.

Välisminister Urmas Paeti sõnul oli Islandil eriline osa Eesti naasmisel rahvusvahelisse kogukonda 20 aastat tagasi. „Islandi kiire otsus Eesti taasiseseisvumist tunnustada on ajalooline pöördepunkt – see otsus avas tee ka teistele riikidele Eestit taas iseseisva riigina tunnustada,“ lausus ta.

Paeti sõnul on kahe riigi eriliste suhete ja Islandi rolli tunnustamiseks Eesti taasiseseisvumisel Islandile pühendatud eelolev pühapäev, mil Tallinnas on Island erilise tähelepanu all.

Island tunnustas Eesti taasiseseisvumist juba 22. augustil 1991 ning 26. augustil sõlmis Eestiga diplomaatilised suhted.

Paet ja Skarphéðinsson arutasid Islandi Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimiste seisu. EL soovib Islandiga selle aasta 16. juulil alanud liitumisläbirääkimistega lõpule jõuda 2013. aasta keskpaigaks. „Island on hea eeskuju teistele Euroopa Liitu pürgivatele kandidaatriikidele,“ rõhutas Paet. "Ootame Islandit Euroopa Liitu ning oleme valmis ekspertidega toetama ning liitumiskogemust jagama.On hea, et Euroopa Liidu laienemine jätkub ka Põhja-Euroopas," lausus Paet.

2010. aasta aprillis korraldas Eesti Islandi riigiametnikele seminari, mis käsitles olulisi ELiga liitumise valdkondi nagu näiteks põllumajanduse, struktuurifondide, avalikkuse teavitamise, regionaal- ning keskkonnapoliitikaga seotud küsimusi.

Välisminister Paet kutsus Islandit liituma NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse tegevusega. „See pakuks nii Eestile kui Islandile võimalusi küberkaitsealast kahe- ja mitmepoolset koostööd senisest enam laiendada ja süvendada,“ lausus välisminister. Veel oli välisministritel kõne all NATO õhuturbepoliitika küsimused ja Afganistani missiooni teemad.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Islandi päev puistab 21. augustil Tallinna linna üle Islandi kultuuriga

Mon, 08 Aug 2011 05:33:41 GMT

Pühapäeval, 21. augustil toimub üle Tallinna Islandi kultuurifestival ISLANDI PÄEV, mille avab juba südaööl Tallinna Lauluväljakul suursündmuse Vabaduse laul raames Islandi president Ólafur Ragnar Grímsson.

Islandi päevaga tänab Eesti riik ja välisministeerium Islandi riiki vapruse eest aastal 1991 Eesti taasiseseisvumist esimesena tunnustamast. Islandile pühendatud päeva raames astub erinevais Tallinna sisehoovides, kontserdipaikades ja Islandi Väljakul üles üle kümne saareriigi muusikakollektiivi, avatakse Islandi-teemalised näitused ning põhjamaadest inspireeritud toiduturg. Suur osa programmist on huvilistele vaba sissepääsuga.

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva tähistamiseks korraldavad välisministeerium ja Eesti välispoliitika instituut 20. augustil konverentsi „20.08.1991 – Twenty Years On“, millel osalevad ka mitme naaberriigi praegused ja endised välisministrid ning teised riigitegelased. Põhjamaade, Eesti, Läti, Leedu aga ka Poola ja Venemaa mitmed toonased ja praegused valitsusjuhid ning välisministrid keskenduvad konverentsil viimase kahekümne aasta jooksul saadud kogemustele ning uutele väljakutsetele. Konverentsil osalevad Soome endine peaminister Esko Aho, Poola endine asepeaminister Leszek Balcerowicz, Läti endine peaminister Ivars Godmanis, Islandi endine välisminister Jón Baldvin Hannibalsson, Venemaa endine asevälisminister Fjodor Shelov-Kovedyaev, Islandi välisminister Össur Skarphéðinsson, Rootsi välisminister Carl Bildt, Taani välisminister Lene Espersen, Soome välisminister Erkki Tuomioja, Läti välisminister Audronius Ažubalis ja Leedu välisminister Ģirts Valdis Kristovskis. Välisminister Urmas Paeti sõnul toimub Islandi päev ja välispoliitika konverents tänuavaldusena Islandile tähistamaks Eesti ja Islandi erilist suhet. "Islandi otsus taastunnustada Eestit esimese riigina vaid mõnikümmend tundi pärast taasiseseisvumise väljakuulutamist on ja jääb Eestile ajalooliseks pöördepunktiks,“ ütles Paet. „Islandi julge samm muutis otsustamise lihtsamaks paljudele teistele riikidele, kes seda eeskuju järgisid," lisas ta.

“Fakt, et Eesti riik on otsustanud pühendada oma iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ühele teisele riigile, nimetades selle Islandi päevaks, on meie riigile suur au. Seda, kui kõrgelt me Eesti otsust hindame, peegeldab ka fakt, et Islandi päeva avab 20. augusti südaööl Lauluväljakul Islandi president. Ma olen kindel, et see päev, täis muusikat, disaini, kirjandust ja fotograafiat, tugevdab meie riikide kultuurilisi sidemeid veelgi,“ kommenteerib Islandi suursaadik Elín Flygenring.

Islandi päeva avab 21. augustil kl 12:00 Jazzkaare brunch Katusekinos, kus esineb mainekas islandi uue generatsiooni helilooja ja pianist Olafur Arnalds koos keelpillikvartetiga. Katusekinos jätkub Islandi päev ka hilisõhtul kuulsa Islandi ansambli Sigur Rósdokumentaalfilmiga “Heima”. Kell 13:00 avab Islandi välisminister Össur Skarphéðinsson Viru keskuse Rahva Raamatus kirjandusplakatite näituse “Imeline Island:tänapäeva kirjanike portreed”, kus on kohal ka tõlgete kaudu Eesti lugejaile tuttavad kirjanikud Andri Snær Magnason ja Aðalsteinn Ásberg Sigurðsson.

Päeva sündmuste tuiksooneks on Islandi Väljak toiduturuga, mille teemaks “inspireeritud Islandist”. Islandi kööki tutvustavad tunnustatud islandi kokad Ragnar Omarsson ja Bjorgvin Myrdal ning põhjamaade- ja islandi mõjutustega menüüsid pakuvad ka mitmed Eesti restoranid. Toiduturu Islandi Väljakul avavad Eesti ja Islandi välisministrid. Islandi Väljaku laval astuvad üles Karlakori meeskoor ning islandi noore põlvkonna šikimaid peobände Retro Stefson.

Üheks päeva tippsündmuseks on kindlasti ka islandi kaasaegse disaini näituse avamine Islandi presidendi poolt Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, millele järgneb muuseumi sisehoovis islandi post-rock neliku For A Minor Reflection kontsert, keda tihti võrreldud kaasmaalastest Sigur Rós’iga.

Restoranis SFÄÄR avab Islandi välisminister Össur Skarphéðinsson fotograaf Pall Stefanssoni loodusfotode näituse “Valgusaastad” ning päev jätkub muusikamaja sisehoovis, kus huvilistel avaneb võimalus kohtuda kahe maineka islandi kirjaniku Adalsteinn Asberg Sigurdssoni ja Andri Snaer Magnasoniga. Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone sisehoovis tutvustab islandi võtmes americana saundi laulja-laululooja Lay Low, Tornide Väljakul kaigub Mosfelli segakoor, Meistrite Hoovis kuuleb neofolkarit Snorri Helgasoni ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoovi täidab elujaatava barokkpopiga miniorkester Hjaltalin.

Rootsi-Mihkli kirikus on võimalus osa saada islandi kolme põlve tippheliloojate Atli Heimir Sveinssoni, Atli Ingólfssoni ja Páll Ragnar Pálssoni loomingust eesti-islandi koosluse Konveier Ensemble eestvedamisel.

Islandi päevale paneb punkti suur Islandi päeva pidu, mis vallutab kell 21:00-03:00 terve Von Krahli teatrimaja. Krahli klubi- ja teatrisaalis ning terrassil teevad etteaste kuus päeva jooksul vanalinna hoovides ja näitusesaalides esinenud põnevat ja erikõlalist artisti, kellele lisandub energiline Reykjaviki elektrotrio Sykur ning peo finaalis dj-setiga islandi elektroonilise souli suunanäitaja-bändi GusGus asutajaliige, multitalent President Bongo.

“Islandi päev on harukordne ja eriline sündmus – üks väike riik tuleb teisele väiksele riigile külla, võttes kaasa olulise osa oma kultuuripildist. Võimalus näha-kuulda ühe päeva vältel siin samas Tallinnas aktuaalset ja põnevat tipptasemel Islandi muusikat ja kunsti on tõeliselt suur kingitus meile nii Eesti kui Islandi riikide poolt,” kommenteerib Islandi päeva korraldaja Helen Sildna.

Islandi päeva ellukutsujateks on välisministeerium ning Islandi riik, sündmuse korraldaja on Musiccase ning projektipartneriteks Islandi muusikaeksport, Islandi filmikeskus, Islandi disainikeskus, Islandi kirjandusfond (Bókmenntasjóður), Fabulous Iceland ,Tallinn Music Week, Jazzkaar, Konveier, PÖFF, Katusekino, Eesti Disainerite Liit, Disainiöö, EMTD, Carma Group

Lisainfo:
www.20.ee/islandipaev

Helen Sildna helen@musiccase.ee
Islandi päeva korraldaja

Kristiina Herodes
Kristiina.Herodes@mfa.ee
Välisministeeriumi pressitalitus
Tel: 6377613, mob: 51 11528

Välisminister Urmas Paet: tunnustame Islandi julgust meie isesisvuse taastamise kiirel tunnustamisel

Sun, 21 Aug 2011 19:43:19 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles, et tänane Islandile pühendatud päev on võimalus tänada seda riiki vapruse eest, mida ta 1991. aastal Eesti taasiseseisvumist esimesena tunnustades näitas. "Juba 22. augustil tunnustas Island Eestit taas iseseisvana ning 26. augustil sõlmisid Eesti ja Island diplomaatilised suhted. Vähem kui kuu aja pärast sai Eestist ÜRO liige," sõnas Eesti välisminister.

Paeti sõnul ühendab Eestit ja Islandit - kahte geograafiliselt teineteisest kaugel asetsevat riiki rohkem kui esialgu tundub. „Mõlemad rahvad on suuremate naabrite võimu all elanud, ent suutnud hoida omanäolist ja rikkaliku kultuuri. Täna on kõigil erakordne võimalus näha-kuulda-maitsta Tallinnas, mida Islandi muusika, kunst ja köök pakuvad. See toob Eestit ja Islandit teineteisele veelgi lähemale,“ sõnas välisminister ta.

Paet lisas, et nüüd on Eestil ka võimalus toetada Islandit teel Euroopa Liitu, sest Islandi kõnelused Euroopa Liiduga ühinemiseks algasid kuu aega tagasi. "Eesti on selles valmis andma Islandile igakülgset tuge ning loodetavasti laieneb Euroopa Liit õige pea ka Põhja-Euroopas," lisas ta.
Välisminister Urmas Paet ja Islandi välisminister Össur Skarphéðinsson osalevad täna islandi muusika kontserdil katusekinos, Islandi väljakul Islandi toiduturu ning restoranis Sfäär Pal Stefanssoni loodusfotode näituse avamisel. Islandi välisminister avab näituse Rahva raamatu kaupluses Viru keskuses.

Täna toimub üle kogu Tallinna Islandile pühendatud päev, mille raames astub erinevates Tallinna sisehoovides, kontserdipaikades ja Islandi väljakul üles üle kümne saareriigi muusikakollektiivi ning avatakse Islandi-teemalised näitused ning toiduturg. Rohkem infot: http://www.20.ee/islandipaev.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

President Ilves avaldas Norrale kaastunnet

Sat, 23 Jul 2011 19:01:30 GMT

„Sel väga raskel ja ülimalt traagilisel tunnil on minu ja kogu Eesti mõtted teiega. Olen šokeeritud Norrat tabanud kohutavast tragöödiast. Lein, kurbus ja mõistmatus on mind vallanud, kui mõtlen inimelusid nõudnud pommiplahvatusele Oslos ning väga paljudele ohvritele Utøya saarel. Eesti ulatab neil traagilistel päevadel Norrale kaastundekäe ja teile kuuluvad meie toetussõnad,“ kirjutas president Toomas Hendrik Ilves kaastundeavalduses Norra kuningale Harald V-le, avaldades kaastunnet kõigi hukkunute lähedastele ning soovides kõigi vigastatute kiiret paranemist. „Nii nagu kurjus ei võida kunagi päriselt headust, ei õnnestu koletutel ja arusaamatutel kuritegudel sulgeda meie avatud ühiskondi, vaid need hoopis süvendavad meie pühendumust demokraatliku ühiskonna põhimõtetele.“

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229

Välisminister Urmas Paet avaldas Norra kolleegile kaastunnet seose plahvatusega Oslos

Fri, 22 Jul 2011 05:47:47 GMT

Välisminister Urmas Paet avaldas oma Norra kolleegile Jonas Gahr Størele kaastunnet seoses täna Oslo kesklinnas toimunud plahvatusega, mille tagajärjel hukkusid mitmed inimesed ning said paljud vigastada.

„Juhtunu on väga šokeeriv ja dramaatiline meile lähedasele Norra ühiskonnale ning puudutab valusalt ka Eesti inimesi. Avaldame kaastunnet plahvatuses hukkunute lähedastele ning soovime kiiret paranemist vigastatutele,” lausus välisminister. Paet avaldas lootust, et plahvatuse põhjused selgitatakse välja võimalikult kiiresti.

Eesti välisministeerium tegeleb info täpsustamisega, kas kannatanute hulgas võis olla Eesti kodanikke.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Välisministrid Paet ja Tuomioja: koos Norraga on leinas ka Eesti ja Soome

Sat, 23 Jul 2011 18:20:00 GMT

Eesti välisminister Urmas Paet ja Soome välisminister Erkki Tuomioja avaldasid tänasel kohtumisel Tallinnas sügavat kaastunnet Norra rahvale seoses eilse tragöödiaga. "See on tragöödia Norrale, aga ka kõigile Norra sõpradele. Eesti ja Soome on leinas koos Norra ühiskonnaga," ütlesid Paet ja Tuomioja.

Paeti sõnul jagab Eesti koos Norraga eilse kuritöö valu. "Vähemalt 90 inimese tapmine noortelaagris ning Oslo kesklinnas on śokeeriv ja ränk kuritegu, mis puudutab valusalt ka Eesti ühiskonda," ütles ta.

Paet ja Tuomioja avaldasid kaastunnet Norras tapetute lähedastele. "Oslo plahvatus ning Utøya saarel noortelaagris inimeste tapmine on rängad kuriteod, millel pole mingisugust õigustust," ütlesid välisministrid.

Paet ja Tuomioja rääkisid tänasel kohtumisel Tallinnas ka Eesti ja Soome suhete arengust. Eesti soovib arendada Soomega koostööd muuhulgas kaitse- ja julgeolekupoliitika vallas, sealhulgas küberkaitse alal. „Eesti saatkond on 2011-2012 aastal NATO kontaktsaatkonnaks Helsingis,“ lausus Paet. “Soome on panustanud ka Eesti Idapartnerluse keskuse loomisesse ning meie kaitseväelased tegutsevad koos Põhjala lahinggrupis," tõi Paet näiteid Eesti-Soome ühistegevusest. Soome on üks Eesti olulisemaid kaubanduspartnereid ning Eesti on Soome turismimajanduse jaoks tähtsaim sihtturg.

Paeti sõnul on Eesti valmis Soomele pakkuma võimalust ühiste saatkonnaruumide kasutamiseks Minskis. Eesti esindab Soomet Schengeni viisade väljastamisel Minskis ja Pihkvas. Veel arutasid välisministrid Eesti ja Soome koostööd hariduse ja teaduse, keskkonnakaitseküsimuste ning kultuurivallas.

Põhja-Balti koostööst kõneldes märkis Paet, et Eesti ja Soome koostöö muudab eriliseks see, et augustis tähistatakse ühiselt Eesti iseseisvumise taastamise 20. aastapäeva. „Näiteks 30. augustil toimub Helsingis Põhjamaade ja Balti riikide suhetele pühendatud välisministrite konverents,“ lausus Paet.

Sel aastal on Eesti Balti riikide koostöö juht ning Soome Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) koostöö eestvedaja. „Meile on olulised teemad julgeoleku, energeetika, majanduse ja keskkonnaga seotud küsimused,“ lausus välisminister Paet.

Rahvusvahelistest küsimustest arutasid Eesti ja Soome välisminister veel olukorda Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ning julgeolekuvastutuse üleandmist rahvusvaheliselt kogukonnalt Afganistani võimudele.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Eesti ja Norra sõlmisid rahastuskokkuleppe

Wed, 08 Jun 2011 19:24:15 GMT

Välisminister Urmas Paet ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre allkirjastasid täna Oslos Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra ja Eesti vahelise finantsmehhanismi memorandumi. Kokku saab Eesti aastani 2014 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusena 44,9 miljonit eurot.

Paeti sõnul rahastatakse sellest summast keskkonna-, sotsiaal- ja kultuuriprojekte. Mõlemad finantsmehhanismid loodi Euroopa Majanduspiirkonna laienemiskokkuleppe osana 2004. aastal. Selle kohaselt toetavad kolm Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki Norra, Island ja Liechtenstein solidaarsuspõhimõttel 15 Euroopa Liidu liikmesriiki. Norra rahastab sellest üle 95%.

Välisminister Paet ütles lepingu allkirjastamisel, et juba alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, on koostöö Norraga erinevaid projekte toetava finantsmehhanismi rakendamisel olnud väga hea. „Esimesel viieaastasel perioodil 2004 kuni 2009 rahastas Norra peamiselt keskkonna, kultuuripärandi, tervishoiu ja regionaalpoliitika valdkondade projekte,“ märkis Paet. „Suurematest projektidest renoveeriti Norra toel Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskus ja rakendus mõisakoolide renoveerimise projekt ning loodi SOS lasteküla Põltsamaal,“ lisas ta.

Norra välisminister Jonas Gahr Støre kinnitas, et esimese perioodi tulemused on väga head. Finantsmehhanismid on leidnud sooja vastuvõtu ja on aktiivselt kaasanud ka Norra koostööpartnereid. Ühtlasi on muutunud poliitiline dialoog ning koostöö Eesti ja Norra vahel tihedamaks, ütles Støre.

Teisel programmiperioodil 2009-2014 toetatakse Eestis mitmeid erinevaid valdkondi. Näiteks rahastatakse 8,9 miljoni euroga tervishoiuprojekte ning 6,5 miljoniga projekte, mis suunatud riskilastele ja -noortele. Finantsmehhanismide raames on tähelepanu all keskkonnateemad ja roheline innovatsioon. Lisaks leiavad toetust ka kultuuripärand, kodanikuühiskond, teadus- ja haridusvaldkond ning soolise võrdõiguslikkuse projektid. Oluline rõhk on koostöö edendamisel Eesti ja doonorriikide vahel.

Lisainformatsiooni leiate www.eeagrants.org

Foto allkirjastamisest: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
533 66 159
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Paet: Läänemere keskkonnaseisund on habras

Wed, 08 Jun 2011 19:24:15 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles Oslos Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumisel, et nõukogu peab aitama kaasa Läänemere keskkonnaseisundi paranemisele.

Paeti sõnul on Läänemere keskkonnaseisund küll paranenud, kuid samas on riskitase jätkuvalt kõrge. „Läänemeri on suures osas tundlik mereala, mis on samas oluline transpordisõlm. Aastas liigub Läänemerel 500 miljonit tonni kaupu ning pidevalt on liikumas vähemalt 50 reisilaeva. Need arvud on kasvamas ning see puudutab ka riskidega seotud naftatoodete transporti,“ lisas ta.

Läänemeremaade Nõukogu ülesanne peab Paeti sõnul olema kõigi keskkonda puudutavate riskide maandamisele kaasa aitamine.

Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumisel Oslos andis Norra eesistumise üle Saksamaale.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
533 66 159
pressitalitus@mfa.ee

Oslos tähistati Norra, Eesti, Läti ja Leedu diplomaatiliste suhete taassõlmimise 20. aastapäeva

Thu, 09 Jun 2011 19:23:39 GMT

Norra, Eesti, Läti ja Leedu tähistasid Oslos Nobeli keskuses diplomaatiliste suhete taassõlmimise 20. aastapäeva. Üritusel osalesid Norra välisminister Jonas Gahr Store, Eesti välisminister Urmas Paet, Läti välisminister Girts Valdis Kristovskis ja Leedu asevälisminister Egidijus Meilunas.

Norra välisministri Store sõnul ei tähendanud Norrale Eesti, Läti ja Leeduga diplomaatiliste suhete taassõlmimine mitte omavahelistes suhetes uue lause alustamist, vaid katkenud lause jätkumist. Store rõhutas, et Norral on Eestilt palju õppida. „Tegemist on kõige integreerunuma Põhja-Euroopa riigiga, kes on Norrale mitmes mõttes eeskujuks,“ märkis ta.

Eesti välisminister Paet ütles, et Eesti on oma positsiooni Euroopas taas kindlustanud. „Väga olulist rolli mängisid selles meie naaberriigid Põhjamaad,“ lisas ta.

Eesti ja Norra välisminister olid ühel meelel, et Põhja-Balti koostöös peitub suur potentsiaal. „See samameelsete riikide partnerlus on maailmas küllaltki unikaalne. See partnerlus koondab endas väga mitmeid koostöövaldkondi, millest lõikavad kasu lisaks Läänemereäärsetele riikidele ka paljud teised,“ ütles välisminister Paet.

Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
533 66 159
pressitalitus@mfa.ee

Enterprise Estonia (EAS) võtab tööle EKSPORDINÕUNIKU töökohaga Oslos

Tue, 05 Apr 2011 12:36:29 GMT

2000. aastal loodud EAS edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis ning on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone, pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.

Lisainformatsiooni vaata www.eas.ee ja www.estonia.eu

Ekspordinõuniku tööülesanded:

Eesti eksportööride infopäringutele vastamine ning nende nõustamine
ettevõtete abistamine kontaktide loomisel uute klientidega
ettevõtete abistamine turundusürituste korraldamisel

Oled oodatud meie meeskonda, kui sul on:

kõrgharidus
valdad lisaks norra keelele inglise keelt, kasuks tuleb eesti keele oskus
oskad Eesti ettevõtetele kohaliku ärikeskkonna alast nõu anda
soovid aidata Eesti ettevõtetel uusi ärikontakte luua
oled aktiivne ning hea suhtlemisoskusega

Omalt poolt pakume:

võimalust anda oma panus Eesti ettevõtete ekspordi edendamisel
võimalust osaleda Norra-Eesti koostöö arendamisel
eneseteostus- ja arenemisvõimalust

Kandideerimiseks palume saata inglisekeelne motivatsioonikiri ja CV märksõnaga "Ekspordinõunik Norra" e-postile personal@eas.ee hiljemalt 30. aprillil 2011.

Täiendavate küsimuste korral palume võtta ühendust: EAS ekspordi divisjoni direktor Allar Korjas e-post: allar.korjas@eas.ee.

Londoni tippkohtumisel arutati uuenduslikke ideid parema heaolu ja majanduskasvu saavutamiseks

Fri, 21 Jan 2011 18:22:43 GMT

Välisministeeriumi kantsler rõhutas Põhjamõõtme kohtumisel loomemajanduse tähtsust

Tue, 02 Nov 2010 20:47:15 GMT

Välisministeeriumi kantsler Marten Kokk rõhutas Oslos toimunud Põhjamõõtme välisministrite kohtumisel, et Eesti näeb peatselt tööle hakkavas Põhjamõõtme kultuuripartnerluses olulist koostööpotentsiaali.

Kokk toonitas, et Eesti loodab Põhjamõõtme arenemist elujõulise ja dünaamilise poliitika- ning koostööraamistikuna. „Peatselt käivituvad näiteks Põhjamõõtme kaks uut partnerlust: transpordi- ja logistikapartnerlus ning kultuuripartnerlus. Kultuurivahetuse ja -ekspordi tähtsustamine on üks suund Põhjamõõtme regionaalse konkurentsivõime ja silmapaistvuse tõstmisel,“ ütles Kokk. „Kultuuripartnerlus annab võimaluse kogu regiooni loomemajanduse arendamiseks, et saaksime loomemajanduse küsimustega tegelemise kaudu aidata kaasa loovetevõtetele tegutsemiseks sobiva keskkonna ja kultuurialaste suhtlusvõrgustike kujunemisele,“ lisas ta, nimetades Eesti-Vene koostööd festivali „Kuldne mask“ korraldamisel ning kutsudes kolleege külastama 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna Tallinna.

Kantsler Koka sõnul on transpordi- ja logistikapartnerlus märgilise tähtsusega Läänemere ja Barentsi regiooni transpordiühenduste täiustamisel. „Transpordiühenduste parandamine ja nende efektiivsem kasutamine ning piiriületuse lihtsustamisega seotud küsimustega tegelemine on tähtis kogu regiooni arengu seisukohalt. Eelkõige aitab transpordi- ja logistikaalane koostöö kaasa piirkonna majandusarengu edendamisele,“ ütles ta.

Kantsler Koka sõnul on Põhjamõõtme edasise arengu seisukohalt oluline ka see, et ühiste regionaalsete eesmärkide saavutamiseks annaksid oma panuse kõik piirkonna riigid. „Seetõttu toetame Valgevene liitumist vaatlejana Põhjamõõtme koostöösse,“ märkis Kokk.

Põhjamõõde on peamiselt projektipõhine EL välispoliitika instrument regionaalse koostöö alal. Selles osalevad võrdsete partneritena Euroopa Liit, Island, Norra ja Venemaa. Põhjamõõtme igapäevatöösse on kaasatud mitmed teised koostööpartnerid, sealhulgas neli nn Põhjala nõukogu – Läänemeremaade Nõukogu (Council of Baltic Sea States), Põhjamaade Ministrite Nõukogu (Nordic Council of Ministers), Arktika Nõukogu (Arctic Council) ja Barentsi Euro-Arktika Nõukogu (Barents Euro-Arctic Council). Põhjamõõde on ühtlasi ka Läänemere strateegia välismõõde.

Pikemalt Põhjamõõtme kohta Euroopa Komisjoni veebilehelt: http://ec.europa.eu/external_relations/north_dim/

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Paet: Põhja-Balti raport pakub 38 konkreetset koostööettepanekut

Fri, 27 Aug 2010 10:27:16 GMT

Välisminister Urmas Paet märkis Balti riikide ja Põhjamaade välisministrite kohtumisel Riias, et Põhja-Balti koostöö raportis välja toodud ettepanekud annavad hea aluse edaspidise koostöö tõhustamiseks. „Raport pakub edaspidiseks konkreetseid ettepanekuid Põhjamaade ja Balti riikide koostöö arengu osas,“ ütles välisminister.

Välisminister Paet märkis, et nii Eesti kui ka teised Põhja- ja Baltimaad soovivad edaspidi rohkem tähelepanu suunata koostööle nii välispoliitiliste seisukohtade koordineerimises, aga ka välisteenistuses, näiteks konsulaarabi vallas või diplomaatide vahetuse osas. „Iga riik võiks määrata vähemalt ühe välisesinduse, mille töösse oleks võimalik kaasata diplomaate teistest Põhjamaadest või Balti riikidest. Samuti tuleks vaadata võimalusi diplomaatide vahetamise osas. Säärane praktika on meil juba Soome kolleegidega. Eesti diplomaat suundub järgmise aasta alguses Soome esindusse Lusakasse Sambiasse,“ lisas välisminister Paet. „Ühiste seisukohtade parem koordineerimine suurendaks aga Põhjamaade ja Balti riikide nähtavust ning mõju rahvusvahelistes organisatsioonides,“ lausus välisminister Paet.

Raport pakub ka mitmeid ideid koostööks energeetika küsimustes ning keskkonna- ja kaitsealal. Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti täiendavate energiaühenduste rajamist Baltimaade ning Põhjamaade ja Poola vahel.

Põhjamaade ja Balti riikide koostöö ehk NB8 on piirkondlik koostööformaat, mille raames edendavad Rootsi, Soome, Norra, Island, Taani, Eesti, Läti ja Leedu poliitilist dialoogi ja praktilist koostööd.

Põhja-Balti koostöö raport

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Paet: EL peaks saama vaatlejastaatuse Arktika Nõukogus

Wed, 18 Aug 2010 10:21:14 GMT

Välisminister Urmas Paet rõhutas Oslos kohtumisel Norra välisministri Jonas Gahr Størega Arktika kaitsmise ja säilitamise tähtsust ning tegi ettepaneku, et Euroopa Liit saaks Arktika Nõukogus* vaatlejastaatuse. „Peame oluliseks Euroopa Liidu rolli suurenemist Arktika küsimustes. Polaaraladel toimuv on maailma riikide jaoks oluline kliimamuutuste ja keskkonnariskide hindamise seisukohalt. Tihedam koostöö tooks suuremat kasu kõigile, seda nii keskkonna, majanduse kui ka julgeoleku vallas,“ lisas välisminister Paet.

Välisminister Urmas Paet tutvustas oma Norra kolleegile Eesti liitumist euroalaga ja arenguid Eesti majanduses. "Eestist saab järgmise aasta 1. jaanuaril eurotsooni 17. liige. Eesti huvi on panustada tugevasse ja toimivasse rahaliitu. Euroalaga liitumine on meie pikaajalise majandus- ja rahanduspoliitika tulemus. Eesti taastumine majanduslangusest on olnud üle ootuste hea ja tänaseks oleme jõudnud positiivse majanduskasvuni,“ lisas välisminister Paet.
Eesti ja Norra vahelisi häid majandussuhteid iseloomustab välisminister Urmas Paeti sõnul muuhulgas ka vastastikuse kaubavahetuse suhteliselt suur maht. „Samuti on alates 1990. aastate keskpaigast järjekindlalt suurenenud Norra investeeringud Eesti majandusse,” lausus välisminister Paet. Norra on 2009. aasta lõpu seisuga investeeringute poolest Eestisse tähtsuselt neljas riik.

Välisminister Paeti sõnul on Eestile oluline Norra rahaline toetus Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi kaudu. „Viimati avati Norra toetusel Peipsimaa külastuskeskus ning SOS lasteküla Põltsamaal,“ lausus välisminister Paet. Norra finantsmehhanismi kaudu on siiani Eesti projekte rahastatud üle 30 miljoni euro eest.

Rääkides Afganistani olukorrast märkis välisminister Urmas Paet, et Eesti on järjekindlalt rõhutanud vajadust arendada julgeolekuvastutuse üleandmise protsessi Afganistanis. „Afganistani julgeolekuolukorra stabiliseerumise, taasintegreerimise, rahvusliku leppimise ning jätkusuutlike institutsioonilist ja majandusarengut soodustavate reformide elluviimisel on väga oluline Afganistani valitsuse suutlikkus ning juhtrolli kasv. Seda rahvusvahelise üldsuse jätkuva toe kõrval,“ lausus välisminister Paet.

Veel oli Paetil ja Størel kõne all koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides. Välisministrid pidasid perspektiivikaks Balti- ja Põhjamaade koostööd ÜROs teineteise kandidatuuride toetamisel. Paeti sõnul hindab Eesti kõrgelt Norra toetust Eesti kandidatuurile ÜRO Inimõiguste Nõukogusse ajavahemikul 2012-2015 ning peab Norra senist rolli nõukogus väga oluliseks.

Kohtumisel Norra parlamendi välis- ja riigikaitsekomitee esinaise Ine Marie Eriksen Søreidega kõneles välisminister Urmas Paet regionaalsest koostööst, täpsemalt Läänemeremaade Nõukogus ja Läänemere strateegia ning Põhjamõõtme raames.

Alates 1. juulist on Norra Läänemeremaade Nõukogu eesistuja. Norra eesistumise kolm riiklikku prioriteeti on merenduspoliitika, sealhulgas merepäästevõime arendamine katastroofide korral, võitlus inimkaubandusega ja Läänemeremaade Nõukogu tegevuse arendamine ning tõhustamine. Paet avaldas heameelt hästitoimiva Põhja-Balti koostöö üle.

* Arktika Nõukogu on kõrgetasemeline valitsuste vaheline foorum, mille ülesandeks on arendada koostööd Arktika riikide vahel. Liikmesriikideks on Kanada, Taani ühes Fääri Saarte ja Gröönimaaga, Soome, Island, Norra, Venemaa, Rootsi ja USA.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Eesti kehtestab ajutise piirkontrolli seoses NATO välisministrite kohtumisega

Thu, 18 Mar 2010 14:48:55 GMT

Seoses NATO välisministrite mitteametliku kohtumisega Tallinnas kehtestatakse ajutine piirikontroll alates 17. aprillist kuni 23. aprillini. Turvalisuse ja avaliku korra tagamiseks toimub sel ajavahemikul piirikontroll Eestisse sisenevate isikute suhtes Eesti ja Läti riigipiiril, samuti sadamates ja lennujaamades.

Isikute ja sõidukite riigipiiri ületamise kontrollis ning riigipiiri valvamisel kohaldatakse Schengeni piirieeskirjades, riigipiiri seaduses ja piirirežiimi eeskirjas sätestatud nõudeid. Riigipiiri valvamisel osaleb ka Kaitseliit.

Ajutisest piirikontrollist üksikasjalikumalt.