Välisminister Paet märkis, et nii Eesti kui ka teised Põhja- ja Baltimaad soovivad edaspidi rohkem tähelepanu suunata koostööle nii välispoliitiliste seisukohtade koordineerimises, aga ka välisteenistuses, näiteks konsulaarabi vallas või diplomaatide vahetuse osas. „Iga riik võiks määrata vähemalt ühe välisesinduse, mille töösse oleks võimalik kaasata diplomaate teistest Põhjamaadest või Balti riikidest. Samuti tuleks vaadata võimalusi diplomaatide vahetamise osas. Säärane praktika on meil juba Soome kolleegidega. Eesti diplomaat suundub järgmise aasta alguses Soome esindusse Lusakasse Sambiasse,“ lisas välisminister Paet. „Ühiste seisukohtade parem koordineerimine suurendaks aga Põhjamaade ja Balti riikide nähtavust ning mõju rahvusvahelistes organisatsioonides,“ lausus välisminister Paet.

Raport pakub ka mitmeid ideid koostööks energeetika küsimustes ning keskkonna- ja kaitsealal. Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti täiendavate energiaühenduste rajamist Baltimaade ning Põhjamaade ja Poola vahel.

Põhjamaade ja Balti riikide koostöö ehk NB8 on piirkondlik koostööformaat, mille raames edendavad Rootsi, Soome, Norra, Island, Taani, Eesti, Läti ja Leedu poliitilist dialoogi ja praktilist koostööd.

Põhja-Balti koostöö raport

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Rääkides Afganistani olukorrast märkis välisminister Urmas Paet, et Eesti on järjekindlalt rõhutanud vajadust arendada julgeolekuvastutuse üleandmise protsessi Afganistanis. „Afganistani julgeolekuolukorra stabiliseerumise, taasintegreerimise, rahvusliku leppimise ning jätkusuutlike institutsioonilist ja majandusarengut soodustavate reformide elluviimisel on väga oluline Afganistani valitsuse suutlikkus ning juhtrolli kasv. Seda rahvusvahelise üldsuse jätkuva toe kõrval,“ lausus välisminister Paet.

Veel oli Paetil ja Størel kõne all koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides. Välisministrid pidasid perspektiivikaks Balti- ja Põhjamaade koostööd ÜROs teineteise kandidatuuride toetamisel. Paeti sõnul hindab Eesti kõrgelt Norra toetust Eesti kandidatuurile ÜRO Inimõiguste Nõukogusse ajavahemikul 2012-2015 ning peab Norra senist rolli nõukogus väga oluliseks.

Kohtumisel Norra parlamendi välis- ja riigikaitsekomitee esinaise Ine Marie Eriksen Søreidega kõneles välisminister Urmas Paet regionaalsest koostööst, täpsemalt Läänemeremaade Nõukogus ja Läänemere strateegia ning Põhjamõõtme raames.

Alates 1. juulist on Norra Läänemeremaade Nõukogu eesistuja. Norra eesistumise kolm riiklikku prioriteeti on merenduspoliitika, sealhulgas merepäästevõime arendamine katastroofide korral, võitlus inimkaubandusega ja Läänemeremaade Nõukogu tegevuse arendamine ning tõhustamine. Paet avaldas heameelt hästitoimiva Põhja-Balti koostöö üle.


* Arktika Nõukogu on kõrgetasemeline valitsuste vaheline foorum, mille ülesandeks on arendada koostööd Arktika riikide vahel. Liikmesriikideks on Kanada, Taani ühes Fääri Saarte ja Gröönimaaga, Soome, Island, Norra, Venemaa, Rootsi ja USA.



VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Tõnis Mägi on teistest oma põlvkonna lauljatest alati eristunud sügavuse, isikupära ja suurema loomingulisusega. Kogu tema loomingut saab iseloomustada sõnaga "suhtlemine”.

Rock, blues, soul, disko, funk, isamaalised suurballaadid... ta on raputanud Eesti muusikat rohkemates žanrites kui keegi teine. Nelikümmend aastat laval oldud, on mees ikkagi oma elu vormis. Need aastad on nagu rännak läbi elu iseenda avastamiseks. Nii arvab laulja, et juba viisteist aastat ta enam eriti ei otsi, vaid pigem kulgeb, lootuses komistada mõne idee otsa.

Konflikti iseendaga ei tohi minna. Virvarris, milles viibid, ei saa sellest tegelikult aru. On vaja enda jaoks aega võtta. Ja kui sa võtad selle aja, siis tundub, et saad ennast kõrvalt vaadata. Saad äkki aru, kuhu sa lähed ja mis on selle minemise mõte.

Konsert saab teoks tänu Eesti Vabariigi Oslo Suursaatkonna toetusele.

Pilet eelmüügist kuni 30. aprillini 260 nok, kohapeal piletite olemasolul 300 nok. Perepilet 500 nok (2 vanemat ja kuni 2 alla 10a last (lastele ilma eraldi istekohata)).

Päev varem 14. mail on plaanis ürituse eelpidu, jälgige reklaami!

Sama programmi raames on 16. mail soodsa ilma korral toimumas mägimatk 101 eestlast Preikestolenil.

Isikute ja sõidukite riigipiiri ületamise kontrollis ning riigipiiri valvamisel kohaldatakse Schengeni piirieeskirjades, riigipiiri seaduses ja piirirežiimi eeskirjas sätestatud nõudeid. Riigipiiri valvamisel osaleb ka Kaitseliit.

Ajutisest piirikontrollist üksikasjalikumalt.

Õhtu algus on kell 18.00, laste üritus algab kell 17.00.

Koos vaadatakse filmi "Detsembrikuumus". Peale filmi pakutakse pitsat, kohvi ja kooki.

Kaasa võtta soe jook, vastlakuklid on ESNi poolt.

Juhised kohaletulekuks:

Ühistranspordiga tulijatele
Bussiga:
kesklinnast buss number 31, mis sõidab Grorudi või Tonsenhageni poole.
Tule maha Sinseni peatuses ja kõnni paar minutit linna poole, kuni jõuad Sinsenterrasse tänavani (vaata kaarti).
Otsi üles kangialuse sissepääs ja mine Trondeimveieni alt läbi ning oledki pargis.
Trammiga:
kesklinnast trammiga 17, mis sõidab Grefsen o/Sinsen suunas.
Tule maha peatuses Sinsenterrasse ja mine mööda kaldteed Trondeheimveieni alusesse kangialusesse
ja hoia vasakule ehk siis pargi poole.
T-banega:
kesklinnast liiniga nr 6, mis sõidab Ringeni suunas. Tule maha peatuses Sinsen.

Autoga tulijad võivad GPSi kas Torshovi kooli või Johan Selmers gate 12 sisse toksida.
Kelgutame Torshovi kooli poolse mäekülje peal.

Kui kohta üles ei leia, võtke ühendust kas Eveliisi (905 55 841) või Maarikaga (915 35 220).

Marten Koka sõnul on Kristiansand Norra üks kiirema majandusarenguga piirkondi ning uue aukonsulaadi avamine aitaks kindlasti veelgi tihendada Eesti ja Norra vahelisi majandusssuhteid. „Meie uus aukonsul soovib kaasa aidata äri- ja eelkõige turismikontaktide elavdamisele Eesti ja Norra vahel. Samuti on Eesti uus aukonsul huvitatud riikidevahelise õpilas- ja üliõpilasvahetuse edendamisest,“ märkis Kokk.

Välisministeeriumi kantsler Marten Koka sõnul on tegemist neljanda Eesti aukonsulaadiga Norras ning esimese aukonsulaadiga, mis asub Norra lõunaosas. „Aukonsulite võrgustiku laienemine on Eesti jaoks oluline, sest aukonsulitel on tähtis roll riikidevaheliste kontaktide tihendamisel majanduse-, kultuuri-, hariduse-, ja turismi valdkonnas. Samuti annavad aukonsulid Eesti kodanikele abi konsulaarvaldkonnas,” ütles Kokk.

Fotol vasakult paremale: Eesti uus aukonsul Eivind Lund, Eesti suursaadik Norras Arti Hilpus, välisministeeriumi kantsler Marten Kokk ja Kristiansandi linnapea Per Sigurd Sørensen

Uue Eesti aukonsuli konsulaarpiirkonda kuuluvad Aust-Agderi ja Vest-Agderi maakonnad. Aukonsulaat asub hotellis Norge aadressil Dronningens gate 5, PB 729, 46666 Kristiansand, Norra. Aukonsuliga saab ühendust telefonil +(47) 38 17 40 00 ja e-posti aadressil: eivind.lund@hotel-norge.no.

Eivind Lund on sündinud 1977. aastal Norras. Ta on õppinud majandust ja turundust ning tegeleb hetkel ettevõtjana kinnisvaraäris ja hotellinduses. Põhitööna on Eivind Lund tegev Kristiansandi hotellis Norge müügijuhina. Lisaks on Lund erinevate aktsiaseltside juhatuse liige ja osanik. Aukonsul räägib norra ja inglise keelt.

Lisainfot Norras tegutsevate Eesti aukonsulite kohta: http://www.vm.ee/?q=et/node/5483

Lisainfot Eestil aukonsulaatide kohta: http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/125

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee

Loe lähemalt filmi kohta: http://www.singingrevolution.com/

Vanalinna Muusikamaja Tütarlastekoor külastab Oslot seoses EBU koorikonkursi finaalis osalemisega. Koor jõudis ainsa Eesti koorina Euroopa ühe kõrgeima tasemega ja suurima kuulajaskonnaga EBU (European Broadcasting Union) koorikonkursi finaali noortekooride kategoorias. Konkurss toimub Oslos 17.-19. oktoobril 2009.
Kohapeal on kontsert 17. oktoobri õhtul ja konkurss ise 18. oktoobri hilisõhtul, selle ülekanne toimub Euroraadios, Eestis saab seda kuulata Klassikaraadiost.

Juhime tähelepanu, et alates 29. juunist k.a saab korduvpassi posti teel taotleda vaid alla 6-aastastele lastele. Korduvpassi saab posti teel taotleda ka juhul, kui eelnevalt väljastatud sõrmejäljekujutisega passi väljastamisest on möödunud vähem kui 2 aastat.

Kui soovite taotleda omale uut korduvpassi enne passis sõrmejäljekujutise kasutuselevõtmist (passi kehtivuse lõpuni on jäänud vaid paar kuud vms põhjusel), saate posti teel taotlusi esitada veel kuni 28. juunini 2009 (hilisema postitempli kuupäeva kandva taotluse korral tuleb sõrmejälgede hõivamiseks isiklikult kohale minna kas Eesti välisesindusse või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroodesse Eestis).

Täiendavat teavet sõrmejälgede hõivamise, nende kasutamise ja muude küsimuste kohta saab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehelt.

Viisakutse nõudest  loobumine tähendab, et viisataotleja ei pea edaspidi esitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametis või muus vormis kinnitatud kutset ja oma reisieesmärgi tõendamiseks piisab edaspidi teistest asjassepuutuvatest dokumentidest.

Kutse nõudest loobumine teeb viisataotlejale asjaajamise kiiremaks ja lihtsamaks. Kõik muud viisa taotlemise nõuded jäävad endiseks.

Kõige olulisem on, et viisataotleja esitab oma reisiplaanid ausalt ja arusaadavalt, märgib viisataotluses korrektselt oma peamise kontakti ja viibimiskoha Eestis. Samaks jääb nõue esitada dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki ja vahendite olemasolu edasi-tagasi reisiks, ülalpidamiseks ja majutuseks. Kasuks tuleb ka, kui viisataotleja näitab ära oma sideme Eestiga (näiteks perekonnaseisudokumendid või külastatava vabas vormis kiri või e-mail, milles kirjeldatakse sidemeid viisataotlejaga).

Konsulil on jätkuvalt õigus paluda viisataotlejal või asjassepuutuval isikul või organisatsioonil esitada suulisi või kirjalikke selgitusi viisa aluseks olevate asjaolude kohta. Nagu senigi võib konsul paluda esitada dokumente, mis tõendavad viisataotleja kavatsust viisa kehtivuse lõppemisel Schengeni ruumist lahkuda: tagasisõidupiletid, piisavad elatusvahendid, tõend töökohast, tõend elukohariigis asuva kinnisvara kohta, tõend seotuse kohta elukohariigiga (perekondlikud sidemed, ametialane staatus).

Reisieesmärgi tõendamisel võib täiendavalt esitada näiteks järgmisi dokumente (nimekiri pole lõplik):

Ärireiside puhul: kohtumist, konverentsi vms. korraldava firma kirjalik kinnitus, kutsed/piletid messidele, seminaridele; dokumendid, mis kinnitavad ärisuhte olemasolu või tõendavad taotleja seotust/staatust firmas.

Eraisikute reiside puhul: majutust tõendavad dokumendid (hotelli broneering, eraisiku kiri või e-mail, mis kinnitab, et vastuvõtja võimaldab viisataotlejale majutuse); reisipaketid; sõidupiletite koopiad.

Üritus toimub koostöös Soome saatkonna ja Soome-Norra Kultuuriinstituudiga. Osalemisest palume teada anda 13. märtsiks meiliaadressil: info@finno.no.

Seminar toimub Arhitektuurimuuseumi loengusaalis aadressil Bankplassen 3, Oslo.
Seminar on tasuta.

Rohkem infot: www.finno.no

Koos vaadatakse filmi Laulev revolutsioon ning pärast on ka ühine suupistete maitsmine.

Asukoht: Dronningens gate 3, Oslo

Osalustasu (toidu eest) 100 krooni, lapsed alla 12 a. tasuta.

Palun teavitada oma osavõtust 16. veebruariks alljärgnevatel kontaktidel:

Tiina T. Wiker tel. 466 69 070, e-mail: tiiwik@gmail.com või
Guro T. Gjerstadberget, e-mail: gurouro@gmail.com

Lisaküsimuste korral palun võtta ühendust saatkonnaga.

Kandidaatide nimekiri