Eesti
English Norsk
Konsulaarinfo » Viisainfo »

Peamised Schengeni põhimõtted

12.08.2013

Mida tähendab Schengen?

Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburg ja Holland otsustasid 1985. aastal loobuda omavahelisest piirikontrollist.

Väikese Luksemburgi linna järgi, kus esimesed lepingud allkirjastati, sai see territoorium tuntuks Schengeni nime all.

Alates 19. detsembrist 2011 kuulub Schengeni alasse 26 riiki ja suures osas kattub see Euroopa Liidu (EL) territooriumiga. Suurbritannia, Iirimaa, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia, mis on küll EL liikmesriigid, ei ole Schengeni lepinguga liitunud. Samas ei ole Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits ELi liikmesriigid, kuid on osaks Schengeni alast.

Schengeni leppe ja konventsiooni tulemusel tõhustati kontrolli viisaalale välispiiridel ning tihendati koostööd õiguskaitse, politsei ja piirivalve valdkondades. Üks Schengeni põhimõtteid on isikute vaba liikumine. Schengeni sisepiiridel dokumente ei kontrollita. Piirikontroll toimub vaid Schengeni ala välispiiridel.

Ühtsed Schengeni alale sisenemise reeglid

ELi liikmesriikide (sh Eesti) kodanikud peavad Schengeni alale sisenedes esitama kehtiva passi või isikutunnistuse.

Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud peavad lisaks reisidokumendile piiriametniku palvel esitama ka dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki; samuti on piiriametnikul õigus paluda reisiks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tõendamist.

Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanike viibimine Schengeni alal

Need Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud, kes ei vaja Schengeni alale sisenemiseks viisat, võivad seal viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul alates esimesest Schengeni alale sisenemisest.

Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanike reisidokumentidesse pannakse Schengeni alale sisenemisel piiriületustempel, mis tähistab igakordse Schengeni alas lubatud viibimise algusaega. Reisidokumenti pannakse piiriületustempel ka Schengeni alast lahkumisel. Juhul, kui reisidokumendis ei ole piiriületustemplit, on piirivalveametnikel alust arvata, et isik ei ole täitnud või ei täida Schengeni alas viibimise reegleid.

Kuidas tagatakse isikute vaba liikumisega Schengeni liikmesriikide julgeolek?

Kaitsmaks liikmesriikide julgeolekut ning tõkestamaks organiseeritud kuritegevuse levikut, on Schengeni liikmesriikide vahel loodud Schengeni Infosüsteem (SIS).

Schengeni viisa väljastamisest keeldutakse, kui viisataotleja on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle. Ka nende riikide kodanikele, kes Schengeni alale saabumiseks viisat ei vaja, kuid kes on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, võidakse keelata Schengeni alale sisenemine.

Oluline teada!

  • Kuigi Schengeni alal sisepiiride ületamisel isikute kontrolli ei toimu, tuleb ka ELi liikmesriikide (sh Eesti) kodanikel passi või isikutunnistust (ID kaarti) kaasas kanda, kuna Schengeni liikmesriigi ametivõimudel on õigus vajadusel isikut tõendavaid dokumente kontrollida.
  • Schengeni viisat tuleb taotleda selle riigi välisesindusest, mis on reisi peamine sihtkoht. Kui ühe reisi jooksul soovitakse külastada mitut Schengeni liikmesriiki ning reisi peamine sihtkoht ei ole teada, tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mille kaudu Schengeni alale sisenetakse.
  • Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud, kellel on elamisluba mõnes Schengeni liikmesriigis, ei vaja Schengeni alal reisimiseks viisat.
  • Prantsusmaa ja Hollandi ülemereterritooriumidel Schengeni viisad ei kehti.
  • Schengeni viisaga on võimalik reisida ka Monaco Vürstiriiki.
  • EL Schengeni kataloog
  • Õigusaktid ja kontaktid

 

TopBack

© Eesti Suursaatkond Oslos Parkveien 51A, 0244 Oslo, Norra tel. (47) 22 54 00 70, e-mail: embassy.oslo@mfa.ee