Eesti ja Norra

21.07.2010

Norra Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de jure 5. veebruaril 1921. Norra ei tunnistanud Balti riikide annekteerimise õiguspärasust kunagi, Eesti ja Norra diplomaatilised suhted taastati 27. augustil 1991. Sama aasta sügisel avati Tallinnas Norra suursaatkond, kus 26. novembril 1991 alustas esimese suursaadikuna tööd Brit Løvseth. Praegune Norra suursaadik Stein Vegard Hagen esitas oma volikirja president Arnold Rüütlile 15. novembril 2005.

1994. a. veebruaris avas Eesti ajutise asjuri Tiit Naberi juhtimisel oma suursaatkonna Oslos. 1997-2000 töötas Oslos ajutise asjurina Enno Turmen, suursaadik Jüri Kahn resideeris Kopenhaagenis. Alates 2000. aastast resideerib Eesti suursaadik Oslos. Aastail 2000-2004 oli ametis suursaadik Peep Jahilo, septembrist 2004 kuni juulini 2008 aga Juhan Haravee. Suursaadik Arti Hilpus esitas oma volikirja Norra kuningale Harald V-le 22. jaanuaril 2009.

Eestit esindavad Norras ka neli aukonsulit: Trond Bernhard Brekke Trondheimis, Per Trygve Kongsnes Tromsøs, Reidar Maaseide Stavangeris ning Eivind Lund Kristiansandis.

Olulisemad visiidid

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Norra vahelisi suhteid iseloomustab tihe koostöö nii majanduse, kultuuri kui riigikaitse alal. Traditsiooniliselt häid suhteid Norraga peegeldab muuhulgas ka vastastikuse kaubavahetuse suhteliselt suur maht. Lisaks on alates 1990. aastate keskpaigast peaaegu pidevalt suurenenud Norra investeeringud Eesti majandusse. Esimene otselennuliin Tallinna ja Oslo vahel avati 2003 augustis ning see avardas veelgi võimalusi kahepoolsete kontaktide tihendamiseks ja edasiarendamiseks.

Kahepoolne viisavabadus Eesti ja Norra vahel kehtib alates 1. maist 1997.

Norra panustas Eesti NATO ja ELi liikmelisuse püüdluste realiseerimisse Eestile korduva toetuse avaldamisega rahvusvahelisel areenil. Liikmelisuseks ettevalmistamisel abistas Norra Eestit NATO liikmelisuse tegevuskava (Membership Action Plan) riiklike tegevusprogrammide koostamisel. Norra oli esimene riik, kus ratifitseeriti Eesti NATOga liitumise protokoll (11. aprillil 2003). Eesti ja Norra suhted on märkimisväärselt laiaulatuslikud ning mitmekesised ka Läänemeremaade Nõukogu ning Balti- ja Põhjamaade koostöö raames. Suhted on muutunud veelgi tihedamaks ja dünaamilisemaks peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja Põhjamaade Investeerimispangaga (01.01.2005).

Kohalike omavalitsuste vahelised kontaktid on traditsiooniliselt väga tihedad ning toimivad otsekontaktidena. Pikaajaline side on näiteks Pärnu ja Buskerudi maakonna vahel, sidemed on sõlminud Østfoldi ja Rapla maakond ning mitmed teised.Hästi toimib Eesti Omavalitsuste Liitude Ühenduse ja Eesti Linnade Liidu ning Norra Omavalituste Liidu koostöö.

Kaitsealane koostöö

2000. aastal pandi esmakordselt kokku Eesti-Norra sõjalise koostöö aastaplaan. 2006. aastaks Norraga sõlmitud kaitsealases koostööplaanis oli olulisim osa õhuvägede koostööl, eeskätt väljaõppe saamisel Norrast. Jätkati koostööd ka traditsioonilistes valdkondades nagu ühisõppused, logistika, kaitsepoliitilised konsultatsioonid. Alates 2007. aastast kahepoolseid kaitsealase koostöö aastaplaane enam ei allkirjastata ning koostöö toimib töötasandi kontaktide kaudu. Regulaarselt toimuvad kahepoolsed poliitilis-militaarsed läbirääkimised.

Varasemalt on Norra olnud abiks mitme kaitsealase koostööprojekti koordineerimisel ning edasiarendamisel (BALTDEFCOL, BALTNET, BALTRON). Eesti esimesed rahuvalvajad said väljaõppe Norra rahuvalvekompaniis, ka oma esimesed tuleristsed said rahuvalvajad Norra rahuvalvejõudude koosseisus Liibanonis. Seoses Eesti liitumisega NATOga kaldub kaitsealase koostöö põhirõhk NATO-sisesele koostööle. Märksõnadeks NATO kontekstis on aktiivse koostöö jätkamine, kaasajastamine ning võimalusel seisukohtade jagamine ning ühildamine enne suuri kohtumisi.

Praktiline koostöö Norraga toimub ka NB8 formaadis (Balti riigid + Põhjala riigid), samuti osaletakse ühiselt Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis.

Eesti kaitseatašee Norras (Taanis ja Belgias) on alates suvest 2007 kolonelleitnant Andres Kütt, kes resideerib Kopenhaagenis. Norra kaitseatašee Eestis (Lätis ja Leedus), resideerimisega Riias, on kolonel Svein Ruderaas.

Norra abi Eestile

Norra on andnud välisabi Kesk-ja Ida-Euroopa riikidele alates 1992. aastast. Suuremate abiprojektide hulka kuulusid Tallinna Lennujaama uue terminaali ehituse toetamine, keskkonnaalane koostöö AS-ga Eesti Veevärk ning Põhjamaade projekt venekeelse elanikkonna integreerumiseks Eesti ühiskonda, mida koordineeris ÜRO Arenguprogramm. Kahepoolse koostöö raames on Norra abiga teostatud ka Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla konserveerimine.

Alates 2004. aasta 1. maist avanes Eestil ja teistel EL-ga liitunud riikidel EEA (Euroopa Majanduspiirkond) ja Norra finantsinstrumendi raames võimalus taotleda projektipõhiseid toetusi. Eestile ettenähtud vahendite maht esimesel 5-aastasel rakendusperioodil (2004–2009) oli 473,874 mln krooni, peamiselt rahastati keskkonna, kultuuripärandi, tervishoiu ja regionaalpoliitika valdkondade projekte.

Majandussuhted

MAJANDUSSUHETE LEPINGULINE BAAS

Eesti ja Norra vahel on sõlmitud peamised majanduslepingud: investeeringute soodustamise ja kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ning lennundusleping ja maanteetranspordi leping. Alates 1. maist 2004 reguleerib Eesti ja Norra vahelist kaubavahetust Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping.

1930. aastal ühines Eesti Spitzbergeni (Teravmägede) lepinguga. Leping, mis on jõus tänapäevani, sätestab Teravmägede kasutusrežiimi lepinguosaliste poolt.

KAUBAVAHETUS

Norra on Eestile oluline ekspordi sihtriik, kellega kaubandusbilanss on tugevalt positiivne. Ekspordi maht oli 2009. aastal 3,224 mld EEK, millega Norra oli Eesti ekspordipartnerite seas 9. (võrreldes 2008. aastaga kahanes eksport 26,4%). Impordi maht oli 1,477 mld EEK, mis on 27,6% rohkem kui 2008. aastal. Impordi mahult oli Norra Eesti partnerite seas 17. Kaubavahetuse bilanss oli seega Eestile positiivne 1,75 miljardi krooniga. Kaubavahetuse kogukäive vähenes võrreldes 2008. aastaga 15,1%.

Eesti-Norra kaubavahetus aastatel 2000-2009 (miljonit krooni):

Peamised ekspordiartiklid 2009. a. (osakaal %):

• Mööbel -24,8%
• Puit ja puidutooted -18,5%
• Metallid ja metallitooted -12,7%
• Masinad ja seadmed -11,8%
• Transpordivahendid -9,0%

Peamised impordiartiklid 2009. a. (osakaal %):

• Mineraalsed tooted - 54,7%
• Masinad ja seadmed -13,4%
• Metallid ja metallitooted - 8,2%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel on Norra investeeringute maht näidanud peaaegu pidevat kasvutendentsi. Seisuga 31.12.2009 oli otseinvesteeringute maht 5,92 mld EEK, mis oli 3,4% investeeringute kogumahust ja andis riikide järjestuses 4. koha.

Norra päritolu otseinvesteeringuid on peamiselt suunatud kinnisvara ja äritegevuse, finantsvahenduse, töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning transpordi, laonduse ja side valdkonda.

Suuremad Norra osalusega firmad Eestis on: AS Kawe Group, AS Eesti Statoil, OÜ Viru-Nigula Tuulepark, AS Eesti Merelaevandus, OÜ Tallinor, Vanaküla Tuulepark OÜ, Selvaag Eastern European Development OÜ, Tooma Tuulepart OÜ, OÜ Pakri Tuulepark, Eesti Meedia AS. Kokku oli Eesti Äriregistris seisuga 1. aprill 2010 registreeritud 452 Norra osalusega firmat, aasta varem oli neid 458.

Eesti otseinvesteeringute sihtmaade seas on Norra 18. kohal, investeeringute maht seisuga 31.12.2009 oli 219 mln EEK (0,3% otseinvesteeringute kogumahust).

TURISM

2008. ja 2009. aastal Norrast pärit turistide arv veidi vähenes peale mõnda aastat kestnud kasvutrendi. 2009. aastal kasutas Eesti majutusettevõtete teenuseid ligi 41 000 norralast (ööbimisi kokku 108 207), 2008. aastal üle 47 000 (ööbimisi 125 683). Viimase aastaga kahanes seega nii majutatud turistide kui nende ööbimiste arv 14%. Kõigist Eestis ööbinud välisturistidest moodustasid norralased ligi 2%.

Kultuuri- ja haridussuhted

Eesti ja Norra tihedast suhtlusest kultuurivallas väärivad märkimist laulukooride, tantsuansamblite, sõpruslinnade ja -maakondade delegatsioonide vastastikused külaskäigud ning sagedased esinemised.

Alates 2007. aastast on Norra saatkonna Tallinnas eestvõttel igal aastal toimunud Norra päevad Eestis, mille raames toimuvad näitused, kontserdid, seminarid, heategevusüritused, Norra toidu ja kommete tutvustused ja palju muudki.

Eesti tutvustab end Norras muude kultuuriürituste kõrval igal aastal Vabariigi aastapäeva tähistamisega.

Norras tegutseb Norra-Eesti Selts, mis koondab Eestist huvitatud norralasi. Seltsi regulaarseks väljaandeks on bülletään Estlands-nytt. Norras elavaid eestlasi koondab Eesti Selts Norras. Eestis tegutsev Eesti-Norra Selts ühendab omakorda neid eestlasi, kes tunnevad sügavamat huvi Norra ja norra kultuuri vastu.

MUUSIKA, TEATER, FILM

Norrast on Eestis kontserte andmas käinud sellised tuntud esinejad nagu pianist Sigurd Slåttebrekk, viiuldaja Henning Kraggerud, Trio Mediaeval, Oslo Filharmoonia orkester, Bergeni Sümfooniaorkester. 2009. aastal esinesid Eestis Norra etnomuusikaansambel GamaltNymalt ja trompetist Tine Thing Helseth. Norra muusikud on traditsioonilised esinejad Jazzkaarel, seal on teiste hulgas üles astunud ka Terje Rypdal, Jan Garbarek ning Nils Petter Molvær. 2010 käis Eestis esinemas ka Norra Eurovisiooni-võitja Alexander Rybak.

Eesti muusikud on esinenud Norras erinevatel festivalidel, 2010 mais andis Stavangeris kontserdi Tõnis Mägi.

Dirigent Neeme Järvi taktikepi all on maailmalavadele jõudnud noor norra pianist Leif Ove Andsnes. Norra Rahvusballetis töötas mitmeid aastaid balletitantsija ja koreograaf Teet Kask.
2008 suvel andis Norra Kuningliku Ooperi orkester kontserdi Neeme Järvi juhatamisel, peamiselt Richard Straussi muusikast koosneva kavaga.

EV90 ürituste raames esines Arsise kellade ansambel Oslo saatkonna korraldatud vabariigi aastapäeva kontsert-vastuvõtul ja ka iseseisva kontserdiga.

2007. aastal tähistati üle maailma, sealhulgas ka Eestis, Norra helilooja Edvard Griegi aastat, kuna möödus 100 aastat helilooja surmast. Eestis esines Grieg Trio Norrast, mitmete kontsertidega tutvustas Griegi kooriloomingut Eesti Rahvusmeeskoor Norra dirigendi Høgseti juhtimisel.

Pimedate Ööde filmifestivalide kavas on rohkelt olnud Norra filme. Oslos 2009. sügisel toimunud filmifestivali Fall of the Wall raames näidati J. ja M.Tusty filmi Laulev revolutsioon. 2004 omistati Priit Pärnale Fredrikstadti animafestivali elutöö preemia.

HARIDUS, KEEL, KIRJANDUS

Norra on rahaliselt toetanud Tartu Ülikooli keeltemaja ehitust ning toetab norra keele ja kirjanduse õpetamist Tartu Ülikoolis. Kõrvalainena saab norra keelt õppida ka Tallinna Ülikoolis. Sõlmitud on koostööleping Tartu Ülikooli ajaloo- ja filosoofia teaduskonna ning Oslo Ülikooli keeleteaduskonna vahel.

2005. aastal ilmus veidi täiendatud kujul kordustrükk 1998. aastal välja antud norra-eesti/eesti-norra sõnaraamatust. Aastal 2001 ilmus eesti keele õpik norralastele. Põhilised tõlked eesti keelest norra keelde, tõlkides näiteks Jaan Krossi ja Viive Luige teoseid, on teinud norralannast estofiil Turid Farbregd. Neid projekte on rahaliselt toetanud Norra. Eesti keelde on norra kirjandust (Henrik Ibsen, Sigrid Undset) palju vahendanud tõlkija Elvi Lumet, kes sai esimese eestlasena Norra riikliku autasu, Püha Olafi medali.

Aastal 2006 tähistati Eestis ülemaailmset Ibseni aastat Rahvusraamatukogus toimunud Ibseni teoste teemadele keskendunud näitusega.

2007 sügisel toimus Oslos ja Fredrikstadis Eesti Nukufilmi 50. aastapäevale pühendatud näitus.