Eesti
English Norsk
Eesti ja Norra »

Norra - Relations

01.02.2017

viimati uuendatud: 01.02.2017
 
 
 

- Olulisemad visiidid
- Üldinfo
- Kaitsealane koostöö
- Norra abi Eestile
- Majandussuhted
- Kultuuri- ja haridussuhted

 


Norra Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de iure 5. veebruaril 1921. Norra ei ole Balti riikide annekteerimise õiguspärasust kunagi tunnistanud, pärast II maailmasõda jätkas tegevust mõni Norras asunud Eesti aukonsulaat. Kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 27. augustil 1991. Sama aasta sügisel avati Tallinnas Norra suursaatkond, kus 26. novembril 1991 alustas esimese suursaadikuna tööd Brit Løvseth. Praegune Norra suursaadik Dagfinn Sørli esitas oma volikirjad Vabariigi Presidendile 18. septembril 2014.

1994. a. veebruaris avas Eesti oma suursaatkonna Oslos ajutise asjuri Tiit Naberi juhtimisel. 1997-2000 töötas Oslos ajutise asjurina Enno Turmen, suursaadik Jüri Kahn resideeris Kopenhaagenis. Alates 2000. aastast resideerib Eesti suursaadik Oslos. Aastail 2000-2004 oli ametis suursaadik Peep Jahilo, septembrist 2004 kuni juulini 2008 Juhan Haravee, seejärel kuni augustini 2012 Arti Hilpus ja 2012 septembrist kuni 2016 augustini Simmu Tiik. Hetkel on Eesti suursaadik Norras Janne Jõesaar-Ruusalu, kes esitas oma volikirja Norra kuningale Harald V-le 22. septembril 2016.

Eestit esindavad Norras ka kuus aukonsulit: Trond Bernhard Brekke Trondheimis, Per Trygve Kongsnes Tromsøs, Reidar ja Oscar Maaseide Stavangeris, Eivind Lund Kristiansandis ja Karin Ellis Bergenis.

 

Visiidid
 

Eestisse
oktoober 2014 Norra Euroopa asjade minister Vidar Helgesen
oktoober 2014 kaitsevägede juhataja Haakon Bruun-Hansseni ametlik visiit
oktoober 2011 peaminister Jens Stoltenberg
september 2008 välisminister Jonas Gahr Støre
november 2007 parlamendi spiiker Thorbjørn Jagland
oktoober 2002 välisminister Jan Petersen
veebruar 2002 peaminister Kjell Magne Bondevik
oktoober 1999 parlamendi spiiker Kirsti Kolle Grøndal
august 1998 kuningas Harald V ja kuninganna Sonja riigivisiit
aprill 1998 välisminister Knut Vollebæk
jaanuar 1997 välisminister Bjørn Tore Godal
november 1996 peaminister Thorbjørn Jagland
juuni 1995 printsessi Märtha Louise’i mitteametlik visiit seoses Keila SOS lasteküla avamisega
Norrasse
september 2014 president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit
mai 2014 välisminister Urmas Paet
oktoober 2013 peaminister Andrus Ansip NB8 peaministrite kohtumisel Oslos
august 2013 kaitsevägede juhataja Riho Terrase ametlik visiit
august 2010 välisminister Urmas Paet
märts 2006 välisminister Urmas Paet
veebruar 2005 peaminister Juhan Parts
juuli 2004 kaitseminister Margus Hanson
september 2002 regionaalminister Toivo Asmer
aprill 2002 president Arnold Rüütli riigivisiit
september 2001 kultuuriminister Signe Kivi
oktoober 2000 välisminister Toomas Hendrik Ilves
juuni 1998 peaminister Mart Siimann
aprill 1997 välisminister Toomas Hendrik Ilves
märts 1996 Riigikogu esimees Toomas Savi

Üldinfo
 

Eesti ja Norra suhteid iseloomustab tihe koostöö nii majanduse, kultuuri kui riigikaitse alal. Traditsiooniliselt häid suhteid Norraga peegeldab muu hulgas ka vastastikuse kaubavahetuse suhteliselt suur maht. Lisaks on alates 1990. aastate keskpaigast pidevalt suurenenud Norra investeeringud Eesti majandusse. Esimene otselennuliin Tallinna ja Oslo vahel avati 2003.a augustis ning see avardas kahepoolsete kontaktide tihendamise ja edasiarendamise võimalusi veelgi. Praegusel ajal opereerivad Tallinna ja Oslo vahel otselendudega 3 erinevat lennukompaniid, Estonian Air lendab lisaks Oslole ka Trondheimi. Kahepoolne viisavabadus Eesti ja Norra vahel hakkas kehtima 1. mail 1997. Alates Eesti liitumisest Schengeni ruumiga 21.12.2007 on Eesti kodanikel võimalus liikuda viisavabalt kogu Schengeni ruumis, sh Norras.

Eesti NATO ja EL liikmelisuse püüdlustele avaldas Norra korduvalt toetust ka rahvusvahelisel areenil. Ettevalmistustes abistas Norra Eestit NATO liikmelisuse tegevuskava (Membership Action Plan) riiklike tegevusprogrammide koostamisel. Norra oli esimene riik, kus ratifitseeriti Eesti NATOga liitumise protokoll (11. aprillil 2003). Eesti ja Norra suhted on märkimisväärselt laiaulatuslikud ning mitmekesised ka Läänemeremaade Nõukogu ning Balti- ja Põhjamaade koostöö raames. Suhted on muutunud veelgi tihedamaks ja dünaamilisemaks pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja Põhjamaade Investeerimispangaga (01.01.2005).

Kaitsealane koostöö
 

1995. aastal sõlmiti Eesti ja Norra kahepoolse kaitsekoostöö raamleping. Norra on andnud tõhusa panuse mitme Balti riikide kaitsekoostöö projekti koordineerimisse ja arendamisse (BALTNET, BALTRON, BALTDEFCOL). Eesti esimesed rahuvalvajad said väljaõppe Norras ja aastatel 1996-1997 oma tuleristsed Norra pataljoni koosseisus ÜRO rahuvalveoperatsioonil Lõuna-Liibanonis. Pärast Eesti liitumist NATOga kaldus kaitsealase koostöö põhirõhk NATO-sisesele koostööle. Märksõnad siin on olnud Norra osalemine Balti riikide õhuturbe tagamisel, väljaõppealane koostöö, ühisõppused, logistika- ja kaitsepoliitika-alased konsultatsioonid. Regulaarselt toimuvad kahepoolsed poliitilis-sõjalised läbirääkimised.

Praktiline koostöö Norraga toimub ka NB8 formaadis (Põhjamaad + Balti riigid), samuti osaletakse ühiselt Euroopa Liidu Põhjala lahinggrupis.

Eesti kaitseatašee Norras on alates sügisest 2013 kolonel Raul Tõnnov, kes resideerib Stockholmis. Norra kaitseatašee Eestis (Lätis ja Leedus) kolonel Britt T. B. Brestrup resideerib Riias.

Finantsmehhanismid
 

Norra on andnud välisabi Kesk-ja Ida-Euroopa riikidele alates 1992. aastast. Suuremate abiprojektide hulka kuulusid Tallinna Lennujaama uue terminaali ehituse toetamine, keskkonnaalane koostöö ASiga Eesti Veevärk ning Põhjamaade projekt venekeelse elanikkonna integreerimiseks Eesti ühiskonda, mida koordineeris ÜRO Arenguprogramm. Kahepoolse koostöö raames on Norra abiga konserveeritud ka Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla.

Ühe olulise kahepoolse suhtluse instrumendina tuleb välja tuua EMP/Norra toetuste süsteem (EEA/Norway Grants). Alates 2004. aasta 1. maist avanes Eestil ja teistel ELiga liitunud riikidel EEA (Euroopa Majanduspiirkond) ja Norra finantsinstrumendi raames võimalus taotleda projektipõhiseid toetusi. Kolm Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki – Norra, Island ja Liechtenstein – toetavad finantsmehhanismide kaudu kokku 16 Euroopa Liidu liikmesriiki. Toetuse eesmärk on aidata investeeringu- ja arendusprojektidega kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele laienenud Euroopa majanduspiirkonnas.

Eestile ettenähtud vahendite maht esimesel 5-aastasel rakendusperioodil (2004–2009) oli 473 874 mln krooni (ca 30 miljonit eurot). Peamiselt rahastati keskkonna-, kultuuripärandi- (sh mõisakoolid), tervishoiu- ja regionaalpoliitika projekte. Norra riigi esimesest toetusmeetmest renoveeriti Väätsa, Puurmani, Laupa, Koigi, Olustvere, Kiltsi, Kõpu, Rogosi ja Vasta mõisakool.

Aastatel 2007-2011 sai Eesti Norra ja EMP finantsmehhanismide toetusi ligi 479 miljonit krooni (ca 30,6 miljonit eurot).

28. juulil 2010 allkirjastati EMP/Norra toetuste uus kokkulepe, mille järgi on EMP ja Norra antav 5-aastanekogutoetus 1,79 miljardit eurot: EMP raames on iga-aastane toetus 197,7 miljonit eurot. Üksteisemõistmise memorandumi tekstide ja finantside jaotuskavas lepiti kokku 2011. aasta mais. Eestile aastatel 2009-2014 antava tagastamatu välisabi suurus EMP finantsmehhanismist on 21,275 miljonit eurot  ja Norra finantsmehhanismist 23,68 miljonit eurot, kokku 48,6 miljonit eurot. Doonorriikide administreerimiskulude mahaarvamise järel jääb toetusteks 44,995 miljonit eurot. EMP finantsmehhanismi memorandumile kirjutati alla 10. juunil 2011 ning Norra memorandumi allkirjastasid välisministrid 8. juunil 2011 Oslos pärast Norra ja Balti riikide välisministrite osalemisel toimunud konverentsi „Norra diplomaatiliste suhete taastamise 20. aastapäev Eesti, Läti ja Leeduga: konverents Norra suhetest Balti riikidega“.

Selle alusel rahastuse saanud projektide täitmisaeg on  30. aprill 2016. Populaarne on teaduskoostöö programm, kus konkurents on olnud ülimalt tihe, 2014. kevadel laekus taotlusvooru 170 Eesti-Norra teadusprojekti taotlust, neist said rahastuse 13 väga hea potentsiaaliga projekti. Eesti-Norra teaduskoostöö programmi eesmärk on teadus- ja arendustegevuste toetamine teaduskoostöö kaudu. Toetuse said kaheksa Tartu Ülikooli, kolm Tallinna Tehnikaülikooli ja üks Tallinna Ülikooli ning Eesti Maaülikooli teadusprojekt. Kõik projektid viiakse läbi koostöös Norra ülikoolidega.

Teine programm, mille raames Eesti ja Norra koostöö on üsna aktiivne, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi juhitav rohelise innovatsiooni (green industry innovation) programm, mis keskendub nutikatele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustele

 

Kolmanda perioodi (2014-2019) läbirääkimised hetkel käivad.

Lisainfot Norra toetuste kohta leiab Rahandusministeeriumi kodulehelt.

Vt. lähemalt ka: http://eeagrants.fin.ee/et/aastakoosolek-2014

Majandussuhted
 

Alates 1. maist 2004 reguleerib Eesti ja Norra kaubavahetust Euroopa Majanduspiirkonna (lühend EMP, EEA) leping. Kahepoolselt on Eesti ja Norra sõlminud peamised majanduslepingud: investeeringute soodustamise ja kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping ning lennundusleping ja maanteetranspordileping.

1930. aastal ühines Eesti Spitzbergeni (Teravmägede) lepinguga. Tänapäevani jõus olev leping sätestab lepinguosalistele Teravmägede kasutusrežiimi.

2008. aastal loodi Tallinnas Norra-Eesti kaubanduskoda, Oslos töötab Eesti saatkonna juures EASi esindajana ekspordinõunik Margit Ihlebakke.

Kaubavahetus
 

Norra on Eestile oluline ekspordi sihtriik, kellega kaubandusbilanss on tugevalt positiivne.

2014. aastal asetus Norra Eesti kaubavahetuses 12. kohale (2,2% kogu kaubavahetusest) ning ekspordipartnerite seas taas 7. kohale, eelneva aastaga oli kasv 5%. Ekspordi maht oli 469,1 miljonit eurot ning impordi maht 104,9 miljonit eurot, millega Norra oli Eesti impordipartnerite seas 21. kohal.


Eesti-Norra kaubavahetus aastatel 2005-2015 I kv (miljonit EUR):

Aasta Eksport Osatähtsus koguekspordis % Import Osatähtsus koguimpordis % Bilanss
2005 178,3 2,9 63,2 0,8 115,0
2006 204,4 2,7 67,2 0,6 137,2
2007 271,0 3,4 69,7 0,6 201,2
2008 279,9 3,3 74,0 0,7 205,9
2009 205,8 3,2 94,4 1,3 111,4
2010 300,0 3,4 128,5 1,4 171,5
2011 360,8 3,0 141,9 1,1 218,9
2012 419,7 3,4 182,5 1,3 237,2
2013 447,5 3,6 100,2 0,7 347,3
2014 469,1 4,49 104,9 0,8 364,2
2015 I kv 120,7 4,2 24,8 0,8 95,9

  Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist
 

Peamised ekspordiartiklid 2014. aastal:

  • tööstustooted (puitmajad; lambid ja valgustid; mööbel ja sinna juurde kuuluvad lisandid) - 30,5%
  • puit ja puittooted - 18,3%
  • masinad ja mehaanilised seadmed - 15,6%
  • sõidukid, lennukid, laevad ja muud transpordivahendid - 7,9%

Peamised impordiartiklid 2014. aastal:

  • masinad ja mehaanilised seadmed - 27,5%
  • mineraalsed tooted - 20,5%
  • transpordivahendid - 15,1%
  • metallid ja metalltooted - 11,1%

Investeeringud
 

Eesti Panga andmetel on seisuga 31.12.14 Norra otseinvesteeringute maht Eestis 880,4 mln eurot, mis on 5,5% investeeringute kogumahust ja annab riikide järjestuses 4. koha.

Norra päritolu otseinvesteeringud on suunatud peamiselt hulgi- ja jaekaubandusse (46% otseinvesteeringutest), kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (24,2%), finants- ja kinnisvarasektorisse (ca 17%).

Suuremad Norra osalusega firmad Eestis on: AS Eesti Statoil, Kalev Chocolate Factory, Kawe Group, Viru Nigula Tuulepark; Eesti Merelaevandus, Aseriaru Tuulepark, Tallinor, Vanaküla Tuulepark, Selvaag Eastern European Development, Tooma Tuulepark, Pakri Tuulepark, Eesti Meedia AS. Kokku on Eesti Äriregistris 2013. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 400 Norra osalusega ettevõtte.

Eesti otseinvesteeringute sihtmaade seas on Norra 15. kohal, investeeringute maht seisuga 31.12.2013 oli 36,6 mln eurot (0,75% otseinvesteeringute kogumahust). 31.12.2014 seisuga oli investeeringute maht 36,8 mln eurot.

Turism
 

Norra on Eestile oluline turistide lähteriik, olles nii turistide kui ööbimiste arvult sihtriigina 9. kohal. Norra turistide arv on paaril viimasel aastal küll vähenenud, kuid loodetavasti pöördub see trend järgmistel aastatel taas positiivseks. 2014. aastal Eestit külastanud turistide seas oli norralaste osakaal 2,43% ning majutusasutuste teenuseid kasutas 36 272 norralast (langus võrreldes 2012. aastaga 0.6%). Ööbimiste arv Norra turult oli 2014.a 86 999.

2013. aasta jooksul kasutas Eesti majutusasutuste teenuseid 36 918 norralast ning ööbimiste arv oli 91 451.

Kultuuri- ja haridussuhted
 

Eesti ja Norra tihedast suhtlusest kultuurivallas väärivad märkimist laulukooride, tantsuansamblite, sõpruslinnade ja -maakondade delegatsioonide vastastikused külaskäigud ning sagedased esinemised.

Alates 2007. aastast on Norra saatkonna Tallinnas eestvõttel igal aastal toimunud Norra päevad Eestis, mille raames toimuvad näitused, kontserdid, seminarid, heategevusüritused, norra toidu ja kommete tutvustused ja palju muudki.
Norras tegutseb Norra-Eesti Ühing, mis koondab peamiselt Eestist huvitatud norralasi ning koondab umbes 200 Eesti-huvilist. Ühingu regulaarne väljaanne on bülletään Estlands-nytt, mis ilmub 3-4 korda aastas. 2010. a. sügisel ilmus ühingu 25. aastapäevale pühendatud mahukas koguteos Estland og Norge i fortid og nåtid (”Eesti ja Norra enne ja nüüd”). Norras elavaid eestlasi koondab Eesti Selts Norras, seltsi peamine eesmärk on toetada Norras viibivate eestlaste integreerumist.

Seisuga 1.01.2015 oli Norra statistikaameti andmetel Eestist Norrasse elama (ja tööle) asunud 5167 inimest

Muusika, teater, film
 

Norrast on Eestis kontserte andmas käinud sellised tuntud esinejad, nagu saksofonist Jan Garbarek, pianist Sigurd Slåttebrekk, viiuldaja Henning Kraggerud, Trio Mediaeval, Oslo Filharmoonia orkester, Bergeni Sümfooniaorkester.
Eesti muusikud on esinenud Norras erinevatel festivalidel. 2009. a septembris toimus Stavangeris Arvo Pärdi muusika nädal, 2010 mais andis Stavangeris kontserdi Tõnis Mägi.

Dirigent Neeme Järvi taktikepi all on maailmalavadele jõudnud noor norra pianist Leif Ove Andsnes. Norra Rahvusballetis töötas mitmeid aastaid balletitantsija ja koreograaf Teet Kask.

2012. aasta kultuuriürituste  tippsündmusena andis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Daniel Reussi juhatusel 15. märtsil kontserdi Oslo Toomkirikus rahvusvahelisel kirikumuusikafestivali raames. Kava põhielemendiks oli Arvo Pärdi a cappella kooriteos “Kanon pokajanen”, mis mõjus veidi eksootiliselt ja mille publik võttis väga hästi vastu. Kontserti oli kuulamas täissaal.

Mitmeid õnnestunud üritusi tehti 2013. aastal koostöös teiste saatkondadega või suuremas grupis: Oslo kultuuriöö, Oslo luulefestival (igal aastal osaleb ka eesti luuletaja), Tromsø rahvusvaheline filmifestival, Norra lühifilmide festival (igal aastal ka eesti filmid), Euroopa jazzi-öö, Eurodoki filmifestival ja teadusfestival.2013. aastal toimus Norra-Eesti-Portugali ühistöös vaegnägijate osalusel tantsuetendus Baerumi kultuurimajas 16.04. Koos Prantsuse saatkonnaga linastus 2.05 film “Eestlanna Pariisis” Gimle kinos Oslos ning 1.06 näidati Oslo kinomajas Balti filmipäeva raames filmi “Seenelkäik”.
2014. aastal esitas Eesti Rahvusmeeskoor Tallinnas norra helilooja Henrik Ødegaardi uudisteoseid Mikk Üleoja juhatamisel. Lisaks on norra filmid sageli linastunud – Pimedate Ööde filmifestivalil (PÖFF on üks suuremaid ja omanäolisemaid filmifestivale Põhja-Euroopas ning kuulub maailma TOP 15 filmifestivali hulka), 2014. aastal linastus festivalil 7 norra filmi. 29. novembril 2014  esietendus Jüri Reinvere ooper „Peer Gynt“ Norra Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris Oslos.

2015. kevadel osalesid norra artistid Tallinn Music Week 2015-l ning Norra nüüdismuusikaansambel POING võttis osa eesti heliloojate festivalist 2015.

Haridus, keel, kirjandus, kunst
 

Norra on rahaliselt toetanud Tartu Ülikooli keeltemaja ehitust ning toetab norra keele ja kirjanduse õpetamist Tartu Ülikoolis. Kõrvalainena saab norra keelt õppida ka Tallinna Ülikoolis. Sõlmitud on Tartu Ülikooli ajaloo- ja filosoofia teaduskonna ning Oslo Ülikooli keeleteaduskonna vaheline koostööleping.

2005. aastal ilmus veidi täiendatud kujul kordustrükk 1998. aastal välja antud norra-eesti/eesti-norra sõnaraamatust ning 2014. aastal ilmus sõnaraamatust taas kordustrükk Aastal 2001 ilmus eesti keele õpik norralastele. Põhilised tõlked eesti keelest norra keelde, on teinud norralannast estofiil Turid Farbregd, tõlkides näiteks Jaan Krossi ja Viive Luige teoseid Neid projekte on rahaliselt toetanud Norra. Eesti keelde on tõlgitud rohkesti norra ilukirjandust (H. Ibsen, B. Bjørnson, S. Undset, K. Hamsun jt) ning reisikirju (F. Nansen, T. Heyerdahl), viljakamad tõlkijad on olnud Adelaida Lemberg, Henrik Sepamaa, Arvo-Jürgen Alas ja Elvi Lumet. Neist Elvi Lumet sai 1992.a esimese eestlasena Norra riikliku autasu, Püha Olafi medali.

Aastal 2006 tähistati Eestis ülemaailmset Ibseni aastat Rahvusraamatukogus toimunud Ibseni teoste teemadele keskendunud näitusega.

2013. aastal oli tähtsündmus esindusliku norra ja eesti, läti, leedu moodsa kunsti näituse avamine Oslos 26.09 (Heine Onstad art Centre) Kumu delegatsiooni osavõtul.

Sama aasta oktoobrist detsembrini oli Stavangeris eesti kaasaegse kunsti festival "Estonian Dream".
2014. aasta kevadel oli Tallinnas polaarrändur Timo Palo näitus tema 2012. aasta polaarretkest, millest ilmus ka raamat „Jäine teekond”. 2012. aastal tegi Timo Palo koos norralasest sõbra Audun Tholfseniga retke põhjapooluselt Teravmägede saarestikku. Inspiratsiooni selleks andis Fridtjof Nanseni ja Hjalmar Johanseni 1895. aasta retk. Timo Palo ja Audun Tholfsen suundusid enam kui sada aastat hiljem põhjapooluselt Teravmägede suunas, et see teekond esmakordselt ainult inimjõul ja kõrvalise abita läbida. See 1620 kilomeetri pikkune ja 72 päeva (22. aprillist kuni 3. juulini 2012 kestnud polaarretk süsta ja suuskadega saab oma koha Guinnessi rekorditeraamatus 2014. aastal.
2015. aasta aprillis avati Eesti Riigikogu hoones endise jazziajakirja Jazznytt peatoimetaja Jan Granlie fotonäitus „my favourite things“, lisaks toimus samal ajal Tallinnas Ingrid Maasiku fotonäitus Norra ranniku värvidest ja mustritest.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Oslos Parkveien 51A, 0244 Oslo, Norra tel. (47) 22 54 00 70, e-mail: embassy.oslo@mfa.ee