Eesti
English Norsk
Eesti ja Island »

Island - Relations

29.07.2015

viimati uuendatud: 10.06.2015
 

 

Island on esimene riik, kes tunnustas 1991. a. taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. "Islandil on maailma muutmisel 1991. aastal suurem roll kui jäälõhkujal, kuna Island meenutas kõigile kadunud väärtusi," sõnas president Lennart Meri külastades Islandi Vabariiki 1999. a. septembris. Tänutäheks legendaarseks muutunud tunnustuse eest nimetati 1998. a. augustikuus Eesti välisministeeriumi esine väljak Islandi väljakuks ning oktoobrist 1999 sai ministeeriumi aadressiks Islandi väljak 1. 2006. a. augustis tähistati üritustega Tallinnas taastunnustamise 15. aastapäeva ning Islandi ja Eesti peaminister avasid välisministeeriumi fassaadil Islandile pühendatud mälestustahvli.

 

Diplomaatilised suhted
 

Island tunnustas Eesti Vabariiki de iure juba 30. jaanuaril 1922, kuid kogu suhtlemine sõjaeelse Eesti Vabariigiga toimus Taani kaudu, sest Island oli ametlikult Taani kuninga võimu all. Minimaalsed ametlikud suhted piirdusid Taani saadiku Sveinn Björnssoniga (1920-1940, hilisem Islandi esimene president).

Aukonsulina esindas Eesti Vabariiki Islandil alates 1. maist 1934 Tomas Tomasson, kes täitis oma ülesandeid kuni 8. augustini 1940. Islandi konsulaat Eestis ja vastastikused saatkonnad jäid avamata. Eesti ja Islandi poliitilised kontaktid katkesid 51 aastaks.

11. veebruaril 1991 võttis Islandi parlament (Althingi) vastu resolutsiooni, milles avaldati toetust Eesti, Läti ja Leedu iseseisvusele ning pandi rõhku selle saavutamisele rahumeelsete läbirääkimistega. Island taastunnustas Eesti iseseisvust 22. augustil 1991. Mõni päev pärast augustiputši läbikukkumist kutsuti kolme Balti riigi välisministrid Reykjavíki kohtumisele sealsete tipp-poliitikutega. 26. augustil 1991 kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Islandi välisminister Jón Baldvin Hannibalsson Reykjavíkis alla diplomaatiliste suhete taaskehtestamise ühisdeklaratsioonile.

Islandi suursaadik Eestis Kristín A. Árnadóttir andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele üle 15. jaanuaril 2014. Suursaadik resideerib Helsingis. Eesti suursaadik Islandil Simmu Tiik andis oma volikirja Islandi presidendile Ólafur Ragnar Grímssonile üle 9. oktoobril 2012. Suursaadik resideerib Oslos.

Eesti aupeakonsul Islandil on Jón Sigurðarson. Islandi aukonsul Eestis on Jaak Oja.

Tähtsamad visiidid

Islandile
aprill 2013 välisminister Urmas Paet
detsember 2012 välisminister Urmas Paet
juuni 2010 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
august 2009 välisminister Urmas Paet NB8 välisministrite kohtumisel Reykjavíkis
veebruar 2008 välisminister Urmas Paet
oktoober 2005 peaminister Andrus Ansip
juuni 2005 Riigikogu esimees Ene Ergma
mai 2004 president Arnold Rüütel riigivisiidil
august 2001 välisminister Toomas Hendrik Ilves
mai 2001 peaminister Mart Laar
september 1999 president Lennart Meri riigivisiidil
märts 1998 välisminister Toomas Hendrik Ilves
november 1995 peaminister Tiit Vähi
Eestisse
september 2014 välisminister Gunnar Bragi Sveinsson NB8 kohtumisel
märts 2014 välisminister Gunnar Bragi Sveinsson (NB8+V4 kohtumine)
märts 2013 välisminister Össur Skarphéðinsson
august 2011 välisminister Össur Skarphéðinsson
august 2011 president Ólafur Ragnar Grímsson
oktoober 2010 välisminister Össur Skarphéðinsson
september 2008 välisminister Ingibjörg Sólrún Gísladóttir NB8 välisministrite kohtumisel Pärnus
mai 2008 välisminister Ingibjörg Sólrún Gísladóttir
august 2006 peaminister Geir Hilmar Haarde
märts 2006 president Ólafur Ragnar Grímsson president Lennart Meri matustel
august 2000 peaminister Davíð Oddsson
juuni 1998 president Ólafur Ragnar Grímsson riigivisiidil
mai 1996 peaminister Davíð Oddsson

Lepingud
 


Eesti ja Islandi vahel on jõus järgmised olulisemad lepingud:

  • Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 10. 11 1995).
  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Islandi Vabariigi Valitsuse vaheline viisanõuete kaotamise kokkulepe (jõustus 01.05.1997).
  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Islandi Vabariigi Valitsuse vaheline isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 01.05.1997).

Poliitilised suhted
 

"Me räägime ühises keeles, see keel on demokraatia ja enesemääramise keel" (Lennart Meri kõne Islandi parlamendis septembris 1999).
Eesti ja Islandi suhted on väga head, oluline on kahe väikeriigi koostöö ka erinevate multilateraalsete formaatide raames.

2001. aasta augustis tähistati Islandil mitmete poliitika- ja kultuuriüritustega Balti riikide  taastunnustamise 10. aastapäeva. Ürituste raames kirjutasid kolme Balti riigi välisministrid (Eesti poolt Toomas Hendrik Ilves) ning Islandi pea- ja välisminister 25. augustil 2001 Reykjavíkis alla ühisdeklaratsioonile, rõhutamaks sõbralike ja tihedate koostöösidemete jätkumist.

21. augustil 2011 toimus Tallinnas Islandi päev, millega tähistati taastunnustamise 20. aastapäeva. Seoses Islandi päevaga külastasid Eestit Islandi president Ólafur Ragnar Grímsson ning välisminister Össur Skarphéðinsson. Kohtumistel keskenduti headele kahepoolsetele suhetele ning Islandi ühinemisläbirääkimistele Euroopa Liiduga.

Põhjamaade ja Balti riikide koostöö (NB8) - 2009. a. oli Island NB8 eesistuja. 20.-21.08.09 toimus Reykjavíkis korraline NB8 välisministrite ning poliitikadirektorite kohtumine, kus osales ka välisminister Urmas Paet. 6.-7.10.2009 oli Reykjavíkis NB8 välisministeeriumide kantslerite kohtumine, kus osales VM kantsler Marten Kokk. 2014 oli NB8 eesistuja Eesti ja NB8+V4 kohtumisel 6-7.03 ning NB8 kohtumisel 11-12.09 käis Eestis Islandi välisminister  Gunnar Bragi Sveinsson.

NATO asutajaliikmena (1949. a) toetas Island järjekindlalt Balti riikide, sh ka Eesti püüdlusi NATOga ühinemisel. NATO õhuturbealase koostöö raames osales Eesti 2009. aasta märtsis Islandi õhuturbe missioonil, saates Taani õhuväe koosseisus Islandile kaks Eesti õhuväe sihitajat.

Euroopa Liidu kontekstis tulenevad Eesti suhted Islandiga Euroopa Majanduspiirkonna lepingust ning Islandi EFTA-liikmelisusest. Eesti on jaganud Islandile oma liitumiskogemust ELiga, näiteks toimus Eesti algatusel 12.-13.04.2010 Islandil EL-teemaline seminar.

Esimese ühise arengukoostööprojekti elluviimiseks kirjutasid Eesti ja Islandi välisministeeriumi esindajad 2006. a. alla koostöömemorandumi. Projekti raames koolitati Islandi Välisministeeriumi kaasfinantseerimisel Sisekaitseakadeemia Politseikolledžis Paikusel Gruusia Siseministeeriumi Akadeemia instruktoreid ja Samegrelo-Svaneti regiooni (Gruusia-Abhaasia administratiivpiiril asuv kriisipiirkond) politseiametnikke. Lisaks Eesti ja Islandi välisministeeriumile olid partnerid veel Soome Siseministeerium ja ÜRO vaatlusmissioon Gruusias (UNOMIG).

Majandussuhted

 

Alates Eesti liitumisest ELiga 01.05.2004 reguleerib Eesti ja Islandi kaubavahetust 1992. a. Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning EFTA riikide vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna leping.

Eesti Panga andmetel oli seisuga 31.12.2014 Eesti majandusse tehtud Islandi otseinvesteeringute väärtus 33,2 mln eurot. Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse, vähesemal määral ka mitmetesse teistesse sektoritesse.

Eesti Äriregistris oli aprilli 2015 seisuga registreeritud 23 Islandi osalusega ettevõtet.

Eesti otseinvesteeringute positsiooni seisuga 31.12.2014 ei ole tulenevalt andmekaitse põhimõtetest avaldatud.

Eesti ja Islandi vahelise kaubavahetuse kogukäive 2013. aastal oli ligi 21 mln eurot. Viimastel aastatel on Eesti eksport Islandile püsinud 0,2% juures.


Kaubavahetus aastatel 2009-2015 I kv (miljonit EUR):

 

Eksport

Osatähtsus koguekspordis %

Import

Osatähtsus koguimpordis %

2009

8,66

0,13%

1,07

0,01%

2010

21,77

0,25%

1,21

0,01%

2011

19,30

0,16%

2,47

0,02%

2012

21,37

0,17%

1,70

0,01%

2013

19,35

0,16%

1,38

0,01%

2014 18,6 0,15% 2,3

0,02%

2015 I kv 6,6 0,23% 0,2 0%

2015. aasta I kvartalis oli eksport 6,6 mln eurot ja import 0,2 mln eurot, käive 6,8 mln eurot.

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Peamised ekspordiartiklid 2014:

  • Loomsed tooted (vähid) – 34,7%;
  • Keemiatooted (sh väetised) – 31,4%;
  • Puit ja puittooted (pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud puit; vitsapuit; puitlaatplaadid; vineer) – 12,8%;
  • Plastid ja plasttooted (muud plastist tahvlid, lehed; plasttooted kaupade veoks) - 5,9%

Peamised impordiartiklid 2014:

  • Valmistoidukaubad ja joogid (tooted ja konservid vähkidest, limustest; toiduvalmistised; linnaseõlu) – 91,5%;
  • Loomsed tooted (vähid; lambaliha; eluskala) – 7,5%.

Kalandus

Kõige aktiivsem majanduskoostöö valdkond on olnud kalandus. Island ja Eesti osalevad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kalanduskomitee (The Committee of Fisheries of the UN Food and Agriculture Organisation) ja rahvusvahelise mere-uuringute nõukogu (The International Council for Exploration of the Sea) tegevuses. Rahvusvahelisel tasandil on koostöö toimunud NAFO (Loode Atlandi kalandusorganisatsioon/ Northwest Atlantic Fisheries Organisation) ja NEAFC (Kirde-Atlandi kalanduskomisjon / Northeast Atlantic Fisheries Commission) raames. Seoses Eesti ELi liikmestaatusega lõppes kahepoolne koostöö nii NAFO-s kui NEAFC-s ning Eestit esindab neis organisatsioonides nüüd Euroopa Komisjon.

Eesti lipu all sõitvad laevad püüavad NAFO reguleeritaval (Loode-Atlandi ala, sisuliselt ühelt poolt Gröönimaa ja teiselt poolt Kanada/USA vahele jääv ala) merealal peamiselt krevetti ning on selles piirkonnas Euroopa Liidu suurimad krevetipüüdjad juba aastaid. Selles piirkonnas tegeleb krevetipüügiga Islandi kapitalil põhinev ettevõte AS Reyktal.

Turism

Islandlaste Eesti-külastamise (majutatute ööbimiste) statistika on näidanud väikest kosumist pärast Islandi majandusraskuste järel toimunud langust — on alust arvata, et 2011 tulemusele avaldas soodsat mõju ka kultuuridiplomaatia: augustis 2011 toimusid Eestis külalisrohked Islandi päevad (2011 oli kokku 2478 ööbimist, 2012 2166 ööbimist, 2013. a. aga 3178 ning 2014. a. 2221).

Kultuurisuhted
 

Kunsti- ja kultuuriringkondades on palju kontakte isiklikul tasandil, samuti on suhete arenemisele kaasa aidanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. 21. augustil 2011 toimus Tallinnas Islandi päev tänamaks Islandit 20 aasta taguse julge otsuse eest tunnustada esimesena taasiseseisvunud Eesti Vabariiki: Tallinnas esinesid islandi muusikud, toimus rida näitusi ja muid kultuurisündmusi, välisministeeriumi esisel Islandi väljakul leidis aset islandi toidu turg.

Island on ka Norra ja Liechtensteini kõrval kolmas riik, kes Euroopa Majanduspiirkonna ühe doonorriigina toetas 2014. aastal Eesti mõisakoolide ning nende ümbruse edendamist projekti „Mõisakoolid – säilitamine kasutamise abil“ kaudu.

Kujutav kunst

2009-2010 leidis aset Rahvusvaheline SAMPO loomeprojekt ehk Eesti, Soome ja Islandi kunstikoolide õpilaste ja õpetajate koostöö, mille käigus kirjutati ja joonistati soome, eesti ja islandi mütoloogiast ja folkloorist tuntud kujunditega lugu. Saadud loost valmisid Eestis ja Islandil korraldatavate õpikodade käigus koomiks ja animatsioon, mis lõpuks Soomes SAMPO-paketina kokku pandi.

Islandi külastus on inspireerinud ka eesti kunstnikke: 2010.a toimus Vaal-galeriis Uno Roosvalti rannamaastike näitus “Põhja piiril”, kus oli eraldi väljas maaliseeria Islandi reisi motiividel; 2009.a oli Evi Tihemetsa graafikanäitus “Islandi kivid” Vabaduse galeriis; 2008.a Pille Tammela näitus “Islandi ilmutus” E-kunstisalongis.

2015. a. kevadel osalesid kolm eesti kunstnikku – Raul Keller, Kris Lemsalu, Ene-Liis Semper – Islandil biennaalil: reaalajakunsti festivalil Sequences VII.
2015. a. sügiseks on planeeritud näitus „Saaga. Islandi kunsti lood“ Kumu näitusesaalides Tallinnas. Näitus koosneb erinevate islandi kunstnike põlvkondade olulisematest teostest, millele sekundeerivad Islandil töötanud väliskunstnikud.

Muusika

Põhja-Islandil tegutseb kümmekond eesti muusikaõpetajat (nt Indrek Pajus, kes alates 2004. a. töötab kitarri- ja kontrabassiõpetajana Akureyri Muusikakoolis ning kontrabassimängijana Põhja Islandi Sümfooniaorkestris, jt).

2008. veebruaris esitas Eesti Filharmoonia Kammerkoor Reykjavíkis Daniel Reussi juhatamisel Tõnu Kõrvitsa „Kolm islandi Laulu“ islandikeelsetele tekstidele. Eesti Vabariigi 90. juubelit tähistaval kontserdil esitati ka eesti koorimuusika klassikat.

2008. toimus Nordplus EMD (Exploration in Music and Dance) koostöövõrgustiku workshop ja konverents Islandi kunstiakadeemias, kus Eestist osalesid jazzklaveri õppejõud Tõnu Naissoo, löökpillimängija Liina Amon ja pianist Farištamo Leis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning tantsupedagoog Jane Raidma ja tantsijad Kaarel Väli ja Anu Vask Tallinna Ülikoolist.

2010. augustis toimus Reykjavíkis Põhja-Balti koorifestival (Nordic-Baltic Choral Festival), millest Eesti esindajana võttis osa Kiviõli segakoor Loit.
2010. septembris osales Islandi Kunstide Akadeemia hääleimprovisatsiooni õppejõud ja laulja Marta Hrafnsdottir Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia XII sügisfestivalil. Marta Hrafnsdottir korraldas rea töötubasid ja esines festivali peakontserdil koos EMTA üliõpilastega. Marta Hfarinsdottiri kontakt EMTAga ulatub aastasse 2006, mil ta juhendas EMTAs hääleimprovisatsiooni kursust ning tutvus siinsete hääleimprovisatsiooni õppejõudude Anto Peti ja Anne-Liis Polliga.

2014. a. talvel toimusid Tartus ja Tallinnas islandi ööd – tutvustati saare kultuuri, muusikat, luulet ning pakuti temaatilisi sööke-jooke. Õhtute peaesineja oli Reykjavíkist pärit folklauljatar Myrra Rós.

Kirjandus

Eesti keelde on tõlgitud mitmed islandi kirjandusklassika teosed, nagu Vanem ja Noorem Edda, Grettiri ja Njalli saagad ning Nobeli preemia (1955) laureaadi Halldór Laxnessi olulisemad romaanid. Tuntumad islandi kirjanduse vahendajad eesti keelde on olnud Henrik Sepamaa, Rein Sepp ja Arvo-Jürgen Alas. Eesti kirjandusest on islandi keelde tõlgitud nt Jaan Kaplinski ja Kristiina Ehini luulet. Islandi ekspeaminister Davíð Oddsson on 1960. aastatel islandi keelde tõlkinud Ants Orase raamatu Eestist ja 1973. aastal Andres Küngi raamatu “Estonia — a small nation under the yoke of Foreign Power”.

2010. mais leidis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kirjandusfestivalil HeadRead aset Islandi kirjaniku Einar Kárasoni autoritund. Tallinna kirjandusfestivalil osales ka Islandilt pärit luuletaja, kirjanik ja tõlkija Eirikur Örn Norddahl.

Filmikunst

2008. a. Just Filmi festivalil linastus Islandi koguperefilm “Levist väljas” (režissöör: Ari Kristinsson), filmi levitati nii Eesti kinodes kui ka kultuuri- ja rahvamajades.

Eesti ja Islandi filmitegijate ühistööna on valminud mängufilm "Luukas" (1993, režissöör Tõnu Virve, Freyja Film), mille stsenaariumi kirjutas islandi näitekirjanik Gudmundur Steinsson. “Luukas” oli esimene Eesti mängufilm, millele sõlmiti maailmalevileping.

Tantsufilm “Teine” (Another) – (2005, käsikiri Rene Vilbre, Teet Kask ja islandlanna Helena Jonsdottir, režissöör Rene Vilbre). Loo pani tantsukeelde lavastaja ja lühifilmilooja Jonsdottir. Film võitis 2006. a. Prantsusmaal Essonne'is toimunud Cinessonne-festivalil lühifilmi Grand Prix’. Film on osalenud ka teistel festivalidel ning seda on näidanud mitmed telekanalid.

2010. novembris pühendas ETV loodussaade „Osoon“ oma saated Islandi looduse tutvustamisele, muu hulgas uuriti lähemalt vulkaanide toimimist. Osooni Islandi avastusretke toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Kultuurivaldkonnas on märkimisväärne ka Islandile pühendatud fookus Pimedate Ööde filmifestivalil. Islandi filmide näitamine Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil on muutnud juba traditsiooniks. 2011. aasta Pöffi kavas oli Islandi filmidele pühendatud ka eriprogramm, mis tõi vaatajateni islandi filmiloomingu paremiku.

2014. aastal linastunud islandi filmis ’’Hobustest ja inimestest/Of Horses and Men’’ mängisid kalalaeva meeskonnaliikmeid eesti sadamatöölised.

2014. aasta märtsis toodi Eesti teleekraanidele kuue eestlasest rännumehe avastusretk Islandile. Reisisari kannab nime ’’Eesti lipp ümber Islandi’’ ning näitab Islandi kohalikku elu eestlastest reisijate silmade kaudu, keskendudes ühtlasi ka kohapeal elavate eestlaste eluolule. Reisi juhtis Laur-Leho Kaljumets. Sarja tootja oli Hüperborea Liikuvad Pildid / Tootmisguru OÜ.

2015. aastal linastus Eesti, Läti, Leedu ja Islandi ühistööna dokumentaalfilm „Need, kes julgevad“ (Deir Sem Dora), mis räägib 1991. a. ajaloosündmustest, mil Islandi välisminister Jón Baldvin Hannibalssoni juhtimisel astus Island esimese suure sammu, taastunnustades Eesti Vabariiki juba kaks päeva pärast iseseisvuse väljakuulutamist. Filmi üks produtsente oli Kiur Aarma.

Sport

Mitmel korral on kohtunud Eesti ja Islandi jalgpallikoondis. 1996-1999 oli Eesti jalgpallikoondise peatreener islandlane Teitur Thordarsson, kellele president Lennart Meri andis IV klassi Maarjamaa Risti (24.02.2000). Islandlane Vésteinn Hafsteinsson on olnud kettaheitjate Märt Israeli ning Gerd Kanteri treener.

Haridus

Eesti üliõpilased on huvitatud õppimisvõimalustest Islandil. Islandile minnakse nii erinevate programmide kaudu kui ka omal käel. Riiklikul tasandil on Eesti ja Island teinud hariduskoostööd EL kõrghariduse programmi Erasmus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus raames. Nimetatud programmid võimaldavad nii üliõpilaste kui ka õppejõudude õpirännet. Eestis koordineerib seda valdkonda sihtasutus Archimedes koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. EL Erasmus-programmis on Eesti-Islandi üliõpilasvahetuses osalenud viimastel aastatel mõlemal suunal järjepidevalt 1-2 üliõpilast aastas. Erasmus-programmi hea näide on Tallinna Ülikooli infoteaduste instituudi ja Islandi Ülikooli sotsiaalteaduskonna sotsiaalteaduste kooli vaheline koostöö, milles vahetatakse raamatukogunduse ja infoteaduse valdkonna üliõpilasi ja õppejõude. Lisaks teevad samad partnerid kootööd Põhja- ja Baltimaade doktorikoolis NORSLIS.

Islandi haridus-, kultuuri- ja teadusministeerium pakub Eesti üliõpilasele stipendiumi islandi keele ja kirjanduse õpinguteks Islandi ülikoolis Reykjavíkis. Alates 2004. aastast saavad Eesti üliõpilased võrdsetel alustel koos teiste kandidaatidega osaleda Islandi valitsuse stipendiumiprogrammis „Icelandic for Foreign Students“. Islandi valitsuse eraldatav keelestipendium on mõeldud õpinguteks Islandi Ülikoolis ennekõike neile üliõpilastele, kes on oma kodumaal juba alustanud skandinavistika õpinguid ning kes soovivad end täiendada islandi keele osas.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Oslos Parkveien 51A, 0244 Oslo, Norra tel. (47) 22 54 00 70, e-mail: embassy.oslo@mfa.ee