Eesti ja Island

16.06.2010

Island oli esimene riik, kes tunnustas 1991. a. taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. "Islandil on maailma muutmisel 1991. aastal suurem roll kui jäälõhkujal, kuna Island meenutas kõigile kadunud väärtusi," sõnas president Lennart Meri külastades Islandi Vabariiki 1999. a. septembris. Tänutäheks legendaarseks muutunud tunnustuse eest nimetati 1998.a. augustikuus Eesti välisministeeriumi esine väljak Islandi väljakuks ning oktoobrist 1999 sai ministeeriumi aadressiks Islandi väljak 1. 2006. a. augustis avasid Islandi ja Eesti peaministrid välisministeeriumi fassaadil Islandile pühendatud mälestustahvli.

Diplomaatilised suhted

Island tunnustas Eesti Vabariiki de jure juba 30. jaanuaril 1922, kuid kogu suhtlemine sõjaeelse Eesti Vabariigiga toimus Taani kaudu, sest Island oli ametlikult Taani kuninga võimu all. Minimaalsed ametlikud suhted piirdusid Taani saadiku Sveinn Björnssoniga (1920-1940, hilisem Islandi esimene president).

Aukonsulina esindas Eesti Vabariiki Islandil alates 1. maist 1934 Tomas Tomasson, kes täitis oma ülesandeid kuni 8. augustini 1940. Islandi konsulaat Eestis ja vastastikused saatkonnad jäid avamata. Eesti ja Islandi poliitilised kontaktid katkesid viiekümne üheks aastaks.

11. veebruaril 1991 võttis Islandi parlament (Althingi) vastu resolutsiooni, milles avaldati toetust Eesti, Läti ja Leedu iseseisvusele ning pandi rõhku selle saavutamisele rahumeelsel läbirääkimiste teel. Island taastunnustas Eesti iseseisvust 22. augustil 1991. Mõni päev peale augustiputši läbikukkumist kutsuti kolme Balti riigi välisministrid Reykjavikki kohtumisele sealsete tipp-poliitikutega. 26. augustil 1991 kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Islandi välisminister Jón Baldvin Hannibalsson Reykjavikis alla diplomaatiliste suhete taaskehtestamise ühisdeklaratsioonile.

Islandi suursaadik Eestis Elín Flygenring andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele üle 19. veebruaril 2010. Suursaadik resideerib Helsingis. Eesti suursaadik Islandil Arti Hilpus andis oma volikirja  Islandi presidendile Ólafur Ragnar Grímssonile 16. juunil 2009.a. Suursaadik resideerib Oslos.

Eesti aupeakonsul Islandil on Jón Sigurðarson. Islandi aukonsul Eestis on Jaak Oja.

Tähtsamad visiidid

Lepingud

Eesti ja Islandi vahel on jõus järgmised olulisemad lepingud:

• Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 10. 11 1995).
• Eesti Vabariigi Valitsuse ja Islandi Vabariigi Valitsuse vaheline viisanõuete kaotamise kokkulepe (jõustus 01.05.1997).
• Eesti Vabariigi Valitsuse ja Islandi Vabariigi Valitsuse vaheline isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 01.05.1997).

Poliitilised suhted

"Me räägime ühises keeles, see keel on demokraatia ja enesemääramise keel" (Lennart Meri kõne Islandi parlamendis septembris 1999).

Eesti ja Islandi suhted on väga head ning põhilistes rahvusvahelise poliitika küsimustes ollakse sarnastel seisukohtadel. Kuna geograafiline kaugus tingib kahepoolsete suhete tagasihoidlikkuse, on väga oluline olnud kahe väikeriigi koostöö erinevate multilateraalsete formaatide raames.

Põhjamaade ja Balti riikide koostöö (NB8) - 2009.a oli Island NB8 eesistuja. 20.-21.08.09 toimus Reykjavikis korraline NB8 välisministrite ning poliitikadirektorite kohtumine, kus osales ka välisminister Urmas Paet. 6.-7.10.2009 toimus Reykjavikis NB8 välisministeeriumide kantslerite kohtumine, millel osales VM kantsler Marten Kokk.

Island, olles NATO asutajaliige 1949. aastast, toetas järjekindlalt Balti riikide, sh ka Eesti, püüdlusi NATOga ühinemisel. NATO õhuturbealase koostöö raames osales Eesti 2009. aasta märtsis Islandi õhuturbe missioonil, saates Taani õhuväe koosseisus Islandile kaks Eesti õhuväe sihitajat.

Euroopa Liidu kontekstis tulenevad Eesti suhted Islandiga Euroopa Majandusruumi lepingust ning Islandi EFTA liikmelisusest. Nüüd, mil Island soovib alustada liitumisläbirääkimisi ELiga, otsib Island üha enam toetust kõigilt EL liikmesriikidelt, sealjuures ka Eestilt. Eesti on valmis oma ELiga liitumiskogemust Islandile jagama, näiteks toimus Eesti algatusel 12.-13.04.2010 Islandil EL teemaline seminar, kus esinesid osalejad välisministeeriumist, rahandusministeeriumist, Eesti Pangast, siseministeeriumist, põllumajandusministeeriumist ja keskkonnaministeeriumist, EL kommunikatsioonistrateegia osas jagasid kogemusi Daniel Vaarik ning Hannes Rumm.

Eesti ja Islandi välisministeeriumide vahelise suhtlemise tulemusena kirjutati 2006 osapoolte vahel alla koostöömemorandum esimese ühise arengukoostööprojekti läbiviimiseks. Projekti raames viidi Islandi Välisministeeriumi kaasfinantseerimisel läbi koolitusi Gruusia Siseministeeriumi Akadeemia instruktoritele ja Samegrelo-Svaneti regiooni (Gruusia-Abhaasia piiril asuv kriisipiirkond) politseiametnikele Sisekaitseakadeemia Politseikolledžis Paikusel. Lisaks Eesti ja Islandi välisministeeriumidele olid partneriteks veel Soome Siseministeerium ja ÜRO vaatlusmissioon Gruusias (UNOMIG). Islandi osalus projektis on hetkel lõppenud.

Majandussuhted

Eesti-Islandi majandussuhted on arenevad, kuid tingituna geograafilisest kaugusest ja ajalooliste majandussuhete puudumisest, tagasihoidlikud.

Alates Eesti ELiga liitumise päevast 01.05.2004 reguleerib Eesti ja Islandi vahelist kaubavahetust 1992.a. Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning EFTA riikide vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna leping.

Eesti Panga andmetel olid Islandi investorid seisuga 31.12.2009 paigutanud Eestisse otseinvesteeringutena ca 236 miljonit krooni (0,1% investeeringute kogumahust). Suurimad Islandi osalusega ettevõtted Eestis on Reyktal AS (tegeleb krevetipüügiga), Fintrade OÜ (tegeleb puiduga).

Eesti ja Islandi vaheline kaubavahetus on tagasihoidlik. 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Islandiga 152,2 mln krooni, millega oli Island Eesti väliskaubanduspartnerite tabelis 46. Kohal. 2009.a oli Eesti eksport Islandile 135,5 mln krooni ja import 16,8 mln krooni. Läbi aastate on Eesti eksport Islandile olnud kordi suurem impordist (2009 aastal 9 korda suurem, aastal 2005 isegi 35 korda suurem).

Kaubavahetus aastatel 2000-2009 (miljonites kroonides):

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

2009.a olid Eesti olulisemad ekspordiartiklid Islandile puit ja puittooted (43,7%) keemiatooted (38,4% koguekspordist) ning plasttooted (5,7%). Puidust viiakse sisuliselt kõike, domineerib kõikvõimalikuks ehitusmaterjaliks mõeldud puit ning kaubaalused, samuti eksporditakse Islandile puitmaju. Plasttoodete all on eelkõige tegemist toodetega, mis on mõeldud kaupade pakkimiseks/veoks. Keemiatoodete all oli 2009.a. kõige olulisem väetiste eksport (37% kogu ekspordist). Varasematel aastatel on Islandisse eksporditud ka mustmetalltooteid, 2009.a jäi selle kaubagrupi eksport siiski tagasihoidlikuks.

Impordist moodustasid 2009 aastal lõviosa kala ja kalatooted (57,4%). Kalatoodetest imporditakse peamiselt krevette. Kala ning kalatoodete osatähtsus Islandi päritolu impordis on alati olnud olulisel kohal (näiteks 2008 moodustas kala import 80%, 2007 aastal 70%). 

Kalandus

Kõige aktiivsem majanduskoostöö valdkond on olnud kalandus. Rahvusvahelisel tasandil on koostöö toimunud eelkõige NAFO (Loode Atlandi Kalandusorganisatsioon/ Northwest Atlantic Fisheries Organisation) ja NEAFC (Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon / Northeast Atlantic Fisheries Commission) raames. Seoses ELi liikmestaatusega lõppes kahepoolne koostöö nii NAFO-s kui NEAFC-s ning Eestit esindab neis organisatsioonides nüüd Euroopa Komisjon. Samuti osalevad nii Island kui Eesti UN FAO kalanduskomitee (The Committee of Fisheries of the UN Food and Agriculture Organisation) ja Rahvusvahelise Mere-uuringute Nõukogu tegevuses (The International Council for Exploration of the Sea). 

Eesti lipu all sõitvad laevad püüavad NAFO reguleeritaval (Loode Atlandi ala, sisuliselt ühelt poolt Gröönimaa ja teiselt poolt Kanada/USA vahele jääv ala) alal peamiselt krevetti, olles selles piirkonnas Euroopa Liidu suurimad krevetipüüdjad juba aastaid. Selles piirkonnas tegeleb krevetipüügiga Islandi kapitalil põhinev ettevõte AS Reyktal. 

Turism

Icelandair avas 2005. aasta mais Reykjavik-Helsingi otseliini, tänu millele avanesid reisikorraldajatel senisest suuremad võimalused Eestit kui head turismisihtpunkti välja pakkuda. Eelnevast lähtuvalt kasvas ka Islandi turistide huvi Eestit külastada. Vastavalt Eesti majutusstatistikale külastas 2007.a Eestit 2159, 2008.a 1082 ja 2009.a 588 Islandi turisti. Sedavõrd suurearvulisele turistide vähenemisele aastaks 2009 on kindlasti oma jälje jätnud Islandi majandusraskused. Ka Eesti poolt on huvi Islandit külastada suurem olnud paar aastat tagasi, mil korraldati tellimuslende Islandile. Eesti reisifirmade vahendusel reisis 2007.a Islandile 1369, 2008.a 2130 ja 2009.a 921 Eesti turisti.

Kultuurisuhted 

Kunsti- ja kultuuriringkondades on palju kontakte Eesti ja Islandi vahel toimunud isiklikul tasandil, samuti on suhete arendamisele kaasa aidanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. 2009.a juunis osales Eesti delegatsioon Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt korraldatud õppevisiidil Islandile, kus põhitähelepanu all oli loomemajandus ja kultuurieksport. 

Kujutav kunst

• 2009-2010 leiab aset Rahvusvaheline SAMPO loomeprojekt. Eesti, Soome ja Islandi kunstikoolide õpilaste ja õpetajate koostööprojekt, mille käigus kirjutatakse ja joonistatakse kokku elemente Soome, Eesti ja Islandi mütoloogiast ja folkloorist. Saadud loost valmivad Eestis ja Islandil korraldatavate õpikodade käigus koomiks ja animatsioon, mis lõpuks Soomes SAMPO-paketiks kokku pannakse.
• Islandi külastus on inspireerinud ka Eesti kunstnikke, nt: 2010.a toimus Vaal galeriis Uno Roosvalti rannamaastike näitus “Põhja piiril”, kus oli eraldi väljas maaliseeria Islandi reisi motiividel; 2009.a oli Evi Tihemetsa graafikanäitus “Islandi kivid” Vabaduse galeriis; 2008.a Pille Tammela näitus “Islandi ilmutus” E-Kunstisalongis .

Muusika

• Põhja-Islandil tegutseb kümmekond eesti muusikaõpetajat (nt Indrek Pajus, kes alates 2004.a töötab kitarri- ja kontrabassiõpetajana Akureyri Muusikakoolis ning kontrabassimängijana Põhja Islandi Sümfooniaorkestris, jt.).
• 2008 veebruaris andis Filharmoonia kammerkoor Islandil 3 kontserti Eesti Vabariigi 90. juubeli tähistamiseks.
• • 2008 toimus Nordplus EMD (Exploration in Music and Dance) koostöövõrgustiku workshop ja konverents Islandi Kunstiakadeemias, kus Eestist osalesid jazzklaveri õppejõud Tõnu Naissoo, löökpillimängija Liina Amon ja pianist Farištamo Leis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning tantsupedagoog Jane Raidma ja tantsijad Kaarel Väli ja Anu Vask Tallinna Ülikoolist.

Kirjandus

• Eesti keelde on tõlgitud mitmed teosed Islandi kirjandusklassikast nagu Vanem Edda, Grettiri saaga ja Nobeli preemia (1955) laureaadi Halldór Laxnessi olulisemad romaanid. Ka mõned eesti kirjanike teosed on tõlgitud islandi keelde, näiteks Jaan Kaplinski luulekogu. Islandi ekspeaminister Davíð Oddsson on 1960. aastatel islandi keelde tõlkinud Ants Orase raamatu Eestist ja 1973. aastal Andres Küngi raamatu “Estonia — a small nation under the yoke of Foreign Power”.
• Eestit on külastanud ja oma loominguga esinenud mitmed islandi kirjanikud nagu: Vigdis Grimsdottir, Andri Snär Magnasson, Bragi Olafsson, Sigurdur Palsson, Einar Mar Gudmunsson.
• 1.-8.05.2010 osales Islandilt väliskülalisena luuletaja, kirjanik ja tõlkija Eiríkur Örn Norðdahl (osales ka 2009.a esimest korda toimunud Tallinna kirjandusfestivalil).

Filmikunst
Islandi filmide näitamine Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil on muutnud juba traditsiooniks. 2008.a Just Filmi festivalil linastus Islandi koguperefilm “ Levist väljas” (režissöör: Ari Kristinsson), filmi levitati üle Eesti nii kinodes kui ka kultuuri- ja rahvamajades. Eesti ja Islandi vahel on toimunud ka mõningad ühised filmiproduktsioonid:

• Eesti-Islandi ühistööna valminud mängufilm "Luukas" (1993, režissöör Tõnu Virve, Freyja Film), mille stsenaariumi kirjutas islandi näitekirjanik Gudmundur Steinsson. “Luukas” oli esimene Eesti mängufilm, millele sõlmiti maailmalevileping.
• Tantsufilm “Teine/Another” – (2005, käsikiri Rene Vilbre, Teet Kask ja islandlanna Helena Jonsdottir, režissöör Rene Vilbre). Loo pani tantsukeelde lavastaja ja lühifilmilooja Jonsdottir. Film võitis 2006.a. Prantsusmaal Essonne'is toimunud Cinessonne-festivalil lühifilmi Grand Prix’. Film on osalenud ka teistel festivalidel ning seda on näidanud mitmed telekanalid.

Sport
Mitmel korral on kohtunud Eesti ja Islandi jalgpallikoondis. 1996-1999 oli Eesti jalgpallikoondise peatreener islandlane Teitur Thordarsson, kellele president Lennart Meri andis IV klassi Maarjamaa Risti (24.02.2000). Islandlane Vésteinn Hafsteinsson on alates 2006.a kettaheitja Gerd Kanteri treeneriks.

Hariduskoostöö

Eesti üliõpilased on huvitatud õppimisvõimalustest Islandil. Islandile minnakse nii erinevate programmide kaudu kui ka omal käel. Riiklikul tasandil on Eesti ja Island teinud hariduskoostööd EL kõrghariduse programmi Erasmus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus raames. Nimetatud programmid võimaldavad nii üliõpilaste kui ka õppejõudude õpirännet. Eestis koordineerib seda valdkonda sihtasutus Archimedes koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. EL Erasmus-programmis on Eesti-Islandi üliõpilasvahetuses osalenud viimastel aastatel mõlemal suunal järjepidevalt 1-2 üliõpilast aastas. Heaks näiteks Erasmus-programmist on koostöö Tallinna Ülikooli infoteaduste instituudi ja Islandi Ülikooli sotsiaalteaduskonna sotsiaalteaduste kooli vahel, mille alusel vahetatakse üliõpilasi ja õppejõude raamatukogunduse ja infoteaduse valdkonnas. Lisaks teevad samad partnerid kootööd Põhja- ja Baltimaade doktorikoolis NORSLIS.

Aastatel 1994-2004 pakkus Islandi Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium kahele Eesti üliõpilasele stipendiumi islandi keele ja kirjanduse õpinguteks Islandi Ülikoolis (Reykjavikis). Alates 2004. aastast saavad Eesti üliõpilased võrdsetel alustel koos teiste kandidaatidega osaleda Islandi valitsuse stipendiumiprogrammis „Icelandic for Foreign Students“. 2-3 eesti tudengil aastas on jätkuvalt avanenud õppimisvõimalus Islandil. Islandi valitsuse eraldatav keelestipendium on mõeldud õpinguteks Islandi Ülikoolis ennekõike neile üliõpilastele, kes on oma kodumaal juba alustanud skandinavistika õpinguid ning kes soovivad end täiendada islandi keele osas.