Eesti Euroopa Liidus
18.06.2010
- Lissaboni leping
- Laienemine
- Läänemere strateegia
- Kliima
- Energia
- Naabruspoliitika
- Stockholmi programm
- IT-agentuur
- Finantsperspektiiv
- Eestlased Euroopa institutsioonides
- Tööjõu vabast liikumisest Euroopa Liidus
Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina ning jätkab senist pragmaatilist hoiakut ka ELi edasises integratsioonis. EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilise ja majandusliku profiili tõstmisel, seetõttu on meie huvides tugev ja toimiv Euroopa Liit, mis on poliitiliselt kaalukas ja rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Seda eesmärki järgib ka "Valitsuse Euroopa Liidu poliitika aastateks 2007-2011", mis pidades silmas Liidu üldisi huve ja arengut, esitab Eesti ettepanekud Euroopa Liidu ees seisvate väljakutsetega toimetulemiseks.
Alljärgnev annab põgusa ülevaate Eesti seisukohtadest ja küsimustest, millele Eesti tähelepanu Euroopa Liidus lähiajal keskendub.
Euroopa Liidu aluslepingute uuendamine tuleneb eelkõige vajadusest tagada Liidu tõhus toimimine ja ajakohastada Liidu eesmärgid üha kiiremalt muutuvas maailmas. Samuti soovitakse Lissaboni lepinguga tuua Euroopa Liitu inimestele lähemale.
Lissaboni reformileping allkirjastati Euroopa Ülemkogul Lissabonis 13. detsembril 2007, misjärel algas ratifitseerimisprotsess liikmesriikide parlamentides. Riigikogu ratifitseeris Lissaboni lepingu 11. juunil 2008. Rahvahääletus lepingu üle toimus ainsana Iirimaal, kus see mitmetel põhjustel 12. juunil 2008 tagasi lükati. 2009. aasta juuni Euroopa Ülemkogul võeti vastu Iirimaale antavate õiguslike garantiide pakett, samuti lepiti kokku, et iga liikmesriik säilitab oma volinikukoha komisjonis. Kordusreferendum Iirimaal toimus 2. oktoobril 2009. Viimasena liikmesriikidest ratifitseeris Lissaboni lepingu Tšehhimaa 3. novembril 2009. Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009.
Lissaboni leping ühtlustab ning lihtsustab liikmesriikide vahelist koostööd, et liikumine ja asjaajamine Euroopa Liidu piires oleks kerge ja arusaadav igale kodanikule. Leping muudab Euroopa Liidu demokraatlikumaks, parandades Liidu ja tema kodanike suhet läbi kodanikualgatuse võimaluse ja rahvusparlamentidele suurema kaasarääkimisõiguse andmise. Samuti luuakse lepingu jõustumisega liidule püsiv institutsionaalne raamistik. Lissaboni leping on ka märkimisväärse tähtsusega Euroopa Liidu rolli kujundamisel maailmas tagades tugeva Euroopa, mis on globaliseerumise väljakutsetele vastamise eeltingimus – maailma mastaabis oleme arvestatav partner vaid ühtse liidu, mitte erihuvidega liikmesriikidena.
Eesti näeb EL laienemispoliitikat võimalusena riikide jaoks, kes soovivad jagada meiega samu väärtusi – demokraatlik, vabaturumajandusel põhinev, innovaatilise suhtumisega, tulevikku vaatav ühiskond. Meeleldi jagame sellest huvitatud riikidega oma ELiga liitumisel saadud reformikogemusi.
Oleme huvitatud pikaajalisest stabiilsusest Balkanil ning EL liikmesriigina soovime teha kõik endast oleneva selle saavutamiseks. Türgi hoidmine reformide teel on üks Eesti prioriteete. Ühtlasi peame oluliseks avalikkusele laienemispoliitika hüvede senisest paremat selgitamist.
Hetkel on Euroopa Liidul 3 ametlikku kandidaatriiki, kellest Horvaatia ja Türgiga liitumisläbirääkimised käivad, kuid Makedoonia1 veel ootab läbirääkimiste avamist. http://ec.europa.eu/enlargement/index_et.htm.
Liitumisavaldused on veel esitanud Montenegro (esitas 15.12.2008), Albaania (28.04.2009) ja Island (16.07.2009).
Läänemere strateegia väljaarendamiseks Euroopa Komisjoni poolt kutsusid üles paari aasta tagused (2007) Ülemkogu järeldused. Vastavasisulise resolutsiooni oli aasta varem vastu võtnud ka Euroopa Parlament.
Läänemere strateegia on EL sisene initsiatiiv, mille eesmärk on regioonispetsiifiliselt lähenedes leida lahendusi peamistele kitsaskohtadele, mis takistavad piirkonna arengut. Strateegia raames üritatakse regionaalset koostööd paremini eesmärgistada ehk muuta seda fokuseeritumaks ja keskenduda seeläbi vaid kõige olulisemale. Nii leiti Euroopa Komisjoni eestvõttel korraldatud konsultatsioonide käigus, et Läänemere merekeskkonna seisund pole veel kiita ning ehkki regiooni kui terviku konkurentsivõime on hea, esineb vajakajäämisi infrastruktuuris ja EL siseturu nelja vabaduse rakendamisel. Seega tahame Läänemere strateegia kaudu tõsta nii siinse regiooni kui kogu Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja luua lisahoobasid ka majanduskriisist väljumiseks.
2009. aasta juuniks valminud Komisjoni teatis tõi välja teemad, millele strateegia keskendub: keskkond, konkurentsivõime, infrastruktuur ning merekeskkonna ohutus. Lähtuvalt nendest suundadest on strateegia tegevuskava jaotatud 15 poliitikavaldkonnaks, mille alla on omakorda paigutatud konkreetsed projektid, mida tegevuskava raames hakatakse ellu viima.
Eesti eesmärgiks on võimalikult sujuv strateegia rakendamine üksikute projektide lõikes ning nende projektide aktiivse juhtimise käimalükkamine, sh siseturu valdkonnas, mida Eesti koordineerib. Valdkondliku juhtriigi rolliks on vastavas poliitikavaldkonnas jälgida, kuidas edeneb konkreetsete projektide elluviimine, tagada veelgi parem side komisjoni ja osalevate liikmesriikide vahel, luues selleks vajalikke kontaktvõrgustikke ja tuvastades jooksvalt kitsaskohti, mis kerkivad esile tegevuskava rakendamisel.
EL-sisese Läänemere piirkonna strateegia väliseid aspekte hõlmab 1999. aastast tegev olnud projektipõhine Põhjamõõde, mille liikmeteks on võrdsete partneritena Euroopa Liit, Venemaa, Norra ja Island. Oleme tegevad Põhjamõõtme sotsiaalpartnerluses ning osaleme vaatlejana keskkonnapartnerluses.
Läänemere strateegiast on võimalik lugeda veel:
Euroopa Komisjoni veebilehelt
Euroopa territoriaalse koostöö uudiskirjast (kevad, 2009)
Kõne Läänemere strateegia konverentsil Stockholmis (18.09.2009)
2008. aasta alguses avaldas Euroopa Komisjon õigusaktide paketi, mille eesmärgiks oli seada raamistik Euroopa Liidu kliimapoliitikale aastani 2020. Ühtlasi sooviti näidata EL juhtrolli kliimamuutustega võitlemisel ning töötada välja konkreetsed meetmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et seeläbi soodustada Euroopa majanduse üleminekut keskkonnasõbralikumatele tehnoloogiatele. 2008. aasta lõpus jõudsid Euroopa Parlament ja Nõukogu selle nn kliima- ja energiapaketi osas kokkuleppele.
Paketiga võttis Euroopa Liit endale kohustuse vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrreldes 1990. aasta tasemega . Lisaks sätestati ka tingimuslik võimalus heitkoguste vähendamiseks 30% võrra, kuid seda eeldusel, et teised arenenud riigid võtavad samaväärsed ja võrreldavad kohustused ning kohustusi võtavad ka arenguriigid.
Euroopa Liidu kliimapoliitika on tihedalt seotud globaalsete arengutega. 2012. aastal aegub Kyoto protokoll, mille eesmärgiks on aeglustada kliimamuutuseid ja vähendada globaalset soojenemist. Sellest tulenevalt on vajadus uue globaalse kliimalepingu järele. Uus leping peaks olema võimalikult hõlmav, see tähendab kaasama kõik tööstusriigid ja ka arenguriigid. Uue leppe olulisimaks komponendiks oleks samuti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Ühise eesmärgi saavutamiseks on vajalik kõikide riikide pingutus riiklike vähendamiskohustuste näol. Euroopa Liidu võetud eesmärk vähendada heitkoguseid 20% ja tingimuslik lubadus võtta 30%-line vähendamiseesmärk on loodetavasti eeskujuks globaalsetele partneritele.
Kliimaküsimustes on Eesti tugeva ja kõiki riike kaasava üleilmse kokkuleppe pooldaja. On selge, et tulenevalt riigi suurusest ei ole Eesti võimeline olema globaalsete muutuste mootoriks. Seda enam tähtsustame kaasarääkimis- ja tegutsemisvõimalust Euroopa Liidu sees. Eesti soovib olla Euroopa Liidus konstruktiivne kaasarääkija ning kus võimalik, lahenduste pakkuja. Oleme veendumusel, et liikmesriigid peavad toetama Euroopa Liidu globaalse eestkõneleja rolli kliimaküsimustes. Seejuures on väga oluline ühenduse sisemine ühtsus ja liikmesriikide solidaarsus.
Eesti on valmis panustama nii kasvuhoonegaaside vähendamisse kui ka tulevase leppe rahastamisesse. Kuigi lühiajaliselt võib kliimapoliitika tähendada meile suuremaid kulusid näeme, et keskendudes keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele ja arendades välja uusi, võidame pikemas perspektiivis nii majanduslikult kui keskkonnapoliitiliselt. Kliimasõbralik poliitika on investeering tulevikku, mis end kordades ära tasub. Eesti on arvamusel, et kliimakohustuste võtmine ei ole pelgalt keskkonnapoliitiline eesmärk. See annab kindluse ettevõtjatele investeerimaks loodussõbralikesse ja taastuvenergial põhinevatesse tehnoloogiatesse või tegelemiseks arendusetegevusega nende välja töötamisel.
2009. aastal jätkusid 2. strateegilise energiaülevaatega alguse saanud arengud Euroopa Liidu energiajulgeoleku suurendamiseks. Olles seisukohal, et Euroopa Liidu energiajulgeoleku suurendamiseks on vajalik toimiva siseturu väljaarendamine ja täiendavate ühenduste rajamine, saab Eesti jaoks olulisimaks sündmuseks pidada Läänemere energiaühenduste kava (BEMIP - Baltic Energy Market Interconnection Plan) vastuvõtmist 17. juunil. Brüsselis toimunud kohtumisel kiideti BEMIP heaks Euroopa Komisjoni ja kaheksa Läänemere äärse liikmesriigi poolt. Suurendamaks Balti regiooni energiajulgeolekut on vajalik nii uute energiaühenduste rajamine kui ka ühise Põhja-Balti elektrituru väljaarendamise. Isoleeritud „Balti energiasaare“ likvideerimiseks näeb BEMIP-i tegevuskava (action plan) ette nii teise kaabli rajamist Eesti ja Soome vahele (Estlink 2) kui ka ühendusi Leedu-Rootsi ja Leedu-Poola vahel. BEMIP-is kirjapandud poliitiline toetus, aga ka 100 miljoni euro eraldamine Euroopa majanduse elavdamise kava (European Economy Recovery Plan) raames, lubavad loota Estlink 2 valmimist aastal 2014. Esimeseks sammuks ühise Põhja-Balti elektrituru loomisel on Põhjamaade elektribörsi NordPool Estlink turupiirkonna käivitamine alates 1. aprillist 2010. Tagamaks turu tõrgeteta toimimist tuleb jätkata elektrikaubanduse regulatsioonide harmoneerimist.
2009. aasta jaanuaris Euroopat tabanud gaasikriis osutas selgelt vajadusele suurendada liikmesriikide valmisolekut tulla toime gaasitarnete häiretega. Suurendamaks gaasi varustuskindlust ja valmisolekut reageerida kriisiolukordadele esitas Euroopa Komisjon eelnõu, mis näeb ette ühtsete standardite kehtestamist ja liikmesriikide gaasiturgude paremat ühendamist. Olulisele kohale Euroopa Liidu energiapoliitikas on tõusnud tarnijate ja tarneallikate mitmekesistamine. Üheks peamiseks kontseptsiooniks Euroopa Liidu varustuskindluse suurendamisel on Lõunakoridor, mis peaks senistest suurtarnijatest sõltumatult tooma Euroopa Liitu gaasitarned Kaspia regioonist, Kesk-Aasiast ja Lähis Idast. Lõunakoridori tuntuimaks projektiks on Nabucco gaasijuhe, kuid sama olulised on ka Itaalia-Kreeka-Türgi gaasiühendus (Italy-Greece-Turkey Interconnector), Trans-Aadria ja White Stream gaasijuhtmed, jt projektid. Olulisel kohal Euroopa energiajulgeoleku suurendamisel on ka veeldatud maagasi (LNG) laialdasem kasutamine.
Naabruspoliitika on Euroopa Liidu üks kõige olulisemaid mehhanisme, millega mõjutada uute naabrite arengut - poliitilisi ja majanduslikke reforme, institutsionaalselt arengut, õigusloomet, jms.
Eesti huviks on Euroopa Liidu koostöö jätkuv hoogustamine vahetute lõuna- ja idanaabritega, Euroopa naabruspoliitika regioonipõhiste initsiatiivide - idapartnerluse ja Vahemereliidu raames. Koostöö tihendamise eesmärk on kiirendada reforme, õigusaktide ühtlustamist ja edasist majandusintegratsiooni partnerriikides.
Idapartnerluse puhul peab Eesti oluliseks initsiatiivi edasiarendamist, vastavalt idapartnerluse Praha ühisdeklaratsioonis sõnastatud eesmärkidele ning kahepoolsete suhete jätkuvat arendamist Euroopa Liidu ja idapartnerriikide vahel. Samas toonitame, et idapartnerlus peaks olema piisavalt paindlik, et võimaldada individuaalset lähenemist partnerriikidele ehk liikuda nende riikidega kiiremini, kes selleks on valmis.
Idapartnerlusest tuleb Eesti hinnangul kujundada konkreetne ja kõikehõlmav poliitika, mis oleks sihtriikide jaoks tõhusaks ja kaugeleulatuvaks vahendiks lähenemisel Euroopa Liidule, sisaldades kindlasti Euroopa Liidu tuge ning vahendeid, assotsiatsioonilepingute, omavahelise majandusliku integratsiooni, viisavabaduse klausleid ning sisulist koostööd energia- ja transpordiküsimustes. Heaks meetmeks idapartnerluse kavatsuste rakendamisel on mitmepoolsed valdkondlikud platvormid. Mitmepoolse suhtluse mõõde liikmesriikide ja idapartnerite vahel aitab regiooni tervikuna Euroopa Liidule lähendada.
2008.aastal transformeerus seni Barcelona Protsessi all tuntud lõunapartnerlus Vahemereliiduks. Vahemereliidu tegevuse eesmargiks on suurte regionaalsete projektide elluviimine. Loomisel on Vahemereliidu Sekretariaat, mis hakkab kaasa aitama Vahemereliidu projektide elluviimisele, ettevalmitamisel on kriteeriumid projektide esitamiseks. Oluline on edasi liikuda Lähis - Ida rahuprotsessiga, et luua soodne koostöö atmossfäär ning kiirendada partnerite regionaalset integratsiooni. Euroopa Liit jätkab suhete ülesehitamisel lõunapartneritega diferentseeritud lähenemist, tulenevalt iga konkreetse riigi edusammudest ja huvist koostöö tihendamise vastu Euroopa Liiduga. Lähemaks eesmärgiks on kaubanduse edasine liberaliseerimine kõigi Vahemere partneritega. Kuigi Eestil on rohkem kontakte ja kogemuste vahetust naabritega idas, peame tähtsaks ka koostööd Euroopa Liidu lõunanaabritega.
Arengukoostöö osas jätkub koostöö prioriteetsete partnerriikide Gruusia, Ukraina ja Moldovaga. Leiame, et protsess peab olema kahesuunaline - Euroopa arengukoostööpoliitikasse peab olema kaasatud Euroopa idanaabruse mõõde ning Euroopa naabruspoliitika peab arvestama ka Euroopa Liidu arengukoostöö poliitika eesmärkidega.
Naabruspoliitikas on oluline see, kui palju on Euroopa Liit nõus oma 4 põhivabaduse põhimõtteid rakendama oma partnerriikidele. Sektoriaalsed lepingud oleksid siin heaks viisiks põhivabadusi partnereile avada. Naabruspoliitika sihtriigid peaksid omama selgust ja perspektiivi selles osas, et mis järgneb ühe või teise etapi läbimisel. Samas on Eesti seisukohal, et kõige olulisem on partnerriigi enda pühendumus.
Leiame, et oluline on tagada idapartnerluse rahastamise eraldiste tasakaalustatud jaotamine Euroopa naabruspoliitika lõuna- ja idasuuna vahel.
2009. aasta lõpus võeti EL justiits- ja siseküsimuste valdkonnas vastu uus mitmeaastane tööprogramm, nn Stockholmi programm. Tegemist on strateegiadokumendiga, millega seatakse justiits- ja sisepoliitikate arengusuunad, eesmärgid ning prioriteedid aastateks 2010-2014. Varemalt on töö käinud Tampere (2000-2004) ja Haagi (2005-2009) programmide alusel.
Stockholmi programm käsitleb kõiki olulisi EL justiits- ja sisepoliitika küsimusi nagu kodanike põhiõigused, õigus vabaks liikumiseks, andmekaitse, piiri- ja viisaküsimused, rände- ja varjupaigapoliitika, sisejulgeolek, Euroopa politseikoostöö, terrorismivastane võitlus, suurõnnetuste ohjamine, õiguslaane koostöö nii tsiviil- kui kriminaalasjades, küberjulgeolek jpt.
Eesti toetas uue programmi koostamist ja heakskiitmist ning meie soovid leidsid seal kajastamist. Programmi koostamisel pidasime oluliseks, et kindlasti oleksid käsitletud järgmised teemad: küberjulgeolek ja küberkuritegevuse vastane võitlus, isikuandmete kaitse tõhus tagamine, lennureisijate andmete töötlemine õiguskaitse eesmärkidel, Euroopa ühtse lepinguõiguse tugiraamistiku loomine, totalitaarsete režiimide poolt toimepandud kuritegude teadvustamisega jätkamine, vabatahtlikkuse põhimõte varjupaigataotlejate ümberasustamisel ja -jaotamisel liikmesriikide vahel. Kõige tähtsam Stockholmi programmis on Eestile aga justiits- ja siseküsimuste valdkonna IT-agentuuri loomise kajastamine.
Praegu käivad töögruppides määruse arutelud justiits- ja siseküsimuste valdkonna IT-süsteemide agentuuri loomiseks ning Eesti kandideerib selle asukohamaaks. Eesti infotehnoloogiasektor on kõrgelt arenenud ja tähtsustame infotehnoloogia senisest efektiivsemat kasutamist ka Euroopa Liidu sisejulgeoleku valdkonnas.
Lisaks Schengeni teise põlvkonna infosüsteemile SIS II ja viisainfosüsteemile VIS kavandatakse Euroopa Liidus veel mitmete uute infosüsteemide kasutuselevõttu piirihalduses – näiteks sisse- ja väljasõiduregister (Entry-Exit System), elektroonilise reisiloa süsteem (Electronic Travel Permit) jt. Seetõttu peame vajalikuks, et nii olemasolevad kui ka tulevikus loodavad infosüsteemid oleksid hallatavad ja arendatavad kindla institutsionaalse vastutuse all. Pooldame selleks eraldiseisva IT-agentuuri loomist.
Uus IT-agentuur tagaks vastavate infosüsteemide tulemuslikuma, paremini koordineeritud ja turvalisema juhtimise. Eesti innovatiivne ja kiiresti arenev ühiskond oleks ideaalseks asukohaks tulevasele IT-agentuurile. Pakume stabiilset, moodsat ja paindlikku infotehnoloogiakeskkonda, mis on vastavuses Euroopa Liidu sisejulgeolekuvaldkonna pikaajaliste IT-alaste vajadustega.
Siseministeerium esitas aprillis Euroopa Liidu liikmesriikidele Eesti ametliku pakkumise, et saada EL-i sisejulgeoleku valdkonna IT-agentuuri asukohamaaks. Meie pakkumise võib leida aadressilt http://www.siseministeerium.ee/ITAgency. Selle kohaselt on Eesti valmis ehitama agentuurile uue peaserverihoone, tagama peakorterile esimeseks tööaastaks sobiliku rendipinna ja edaspidi büroohoone vähemalt sajale töötajale. Samuti on riik valmis investeerima agentuuri töötajate lastele Euroopa Kooli õppekava järgi õppimisvõimaluste loomisesse.
Eestil ei ole seni veel ühtki ELi agentuuri. 2003. aastal lepiti Euroopa Ülemkogul kokku põhimõte, et Euroopa Liidu uued agentuurid peavad paiknema “uutes liikmesriikides” ehk siis pärast 2004. aastat liitunud liikmesriikides. Töö justiits- ja siseküsimuste valdkonna IT-agentuuri loomiseks jätkub ning Eesti tegutseb aktiivselt selle asukohamaaks kandideerimisel. 2012. aastal käivituva ameti asukohamaa otsustavad liikmesriigid. Lisaks Eesti pakkumisele on oma kandidatuuri esitanud veel Prantsusmaa.
Finantsperspektiiv on eelarveraamistik seitsmeks aastaks millest Euroopa Liit lähtub oma iga-aastaseid eelarveid planeerides. 2007. aastal algas ELis uus 7 aasta pikkune eelarveperiood, mille üldise raamistiku osas jõudsid liikmesriigid omavahel kauaoodatud kokkuleppele 2005. a. detsembris. Finantsperspektiiv 2007-2013 keskendub ühisturu integreerimisele ning majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikate arendamisele.
Eesti saab eelarveperioodi jooksul EL eelarvest 4,5 miljardit eurot (2004 püsihinnad; nominaalselt hinnanguliselt 4,8 miljardit eurot), millest ligikaudu 3,3 miljardit läheb regionaalabiks, ca 0,6 miljardit maaellu, ca 0,5 miljardit põllumajanduse otsetoetusteks. Eesti maksab EL eelarvesse ca 0,9 miljardit eurot 7 aasta jooksul. Struktuurivahendite osas on oluliseks aspektiks käibemaksu abikõlblikkus kohalikele omavalitsustele. Eelarve lae tõstmine 1,047%-ni EL-i rahvamajanduse kogutulust, tagasimaksete vähendamine ning uute liikmesriikide ühtekuuluvusvahendite suurendamine tähendab, et tulemus tagab vaesematele liikmesriikidele head arenguvõimalused ning suurendab kokkuvõttes liidu majanduslikku ühtsust.
Kuna mitmed riigid ei jäänud läbirääkimiste tulemustega 2005. a. detsembris siiski rahule viis Euroopa Komisjon läbi põhjaliku ja laiaulatusliku EL poliitikate ja eelarve analüüsi ning tegi kokkuvõtted 2008.a. novembris. Komisjon uuris, kui paindlik ja stabiilne on EL eelarve ja kas vastavad poliitikad on õiged. Leiti, et toetada tuleb muutusi ning reageerida riskidele ja väljakutsetele läbi kaasajastatud ning paindliku eelarve. Iga riigi õiglase osa taga ajamine ei tohiks eelarvepoliitikat domineerida. Komisjon plaanib esitada Valge Raamatu omapoolsete ettepanekutega eelarvereformi osas enne 2009.a lõppu, seejärel jätkuvad tõsisemad arutelud eelarve ja finantsperspektiivi osas.
Eesti jaoks on oluline säilitada konkurentsivõime ja edendada ühtekuuluvuspoliitikat. Eelarveraamistik peab tagama eelarve läbipaistvuse, rahastamisprotsesside ühtluse ning sellest kõigest stabiilselt kinnipidamise. Leiame, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide rahastamise vahel peab olema tasakaal ning põllumajanduses tuleks keskenduda rohkem ühtsele poliitikale kui otsetoetustele. Olulised on efektiivsed ning prioriteetsed EL-poliitikad.
Euroopa Komisjon
Alates 2004. aastast on Euroopa Komisjonis Eestist nimetatud volinik Siim Kallas, kelle töövaldkondadeks kuni 2010 aastani olid haldusküsimused, audit ja pettusevastane võitlus. Ühtlasi oli Siim Kallas ka üks viiest Euroopa Komisjoni asepresidendist. Aastast 2010 jätkab Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresidendina vastutades Euroopa Liidu transpordiküsimuste eest.
Euroopa Parlament
7. juunil 2009 toimusid Eestis teist korda Euroopa Parlamendi valimised. Esimest korda oli Eestis võimalik eelhääletusel valida Euroopa Parlamenti interneti teel. Seda võimalust kasutas ligi 15% valijatest. Võrreldes 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistega kasvas valimisaktiivsus 26,8%-ilt 43,2%-ni
Eestil on Euroopa Parlamendis 6 esindajat: Keskerakonnast (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon) Siiri Oviir ja Vilja Savisaar; Reformierakonnast (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon) Kristiina Ojuland; Isamaaja Res Publika liidust (Euroopa Rahvapartei fraktsioon) Tunne Kelam, Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (EP Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon) Ivari Padar ja üksikkandidaat Indrek Tarand (Euroopa Parlamendi Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon).
Parlamendi töö toimub erinevates komisjonides. Praegu on alalisi komisjone EP-s 20. Eesti saadikutest kuuluvad Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland väliskomisjoni, Ivari Padar majandus- ja rahanduskomisjoni, Siiri Oviir naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, Vilja Savisaar transpordi- ja turismikomisjoni, Indrek Tarand põhiseaduskomisjoni.
Teised institutsioonid
Alates 2004. aastast on Eestist Euroopa Kohtu kohtunikuks nimetatud Uno Lõhmus, kelle ametiaega pikendati 2009. aastal veel 6 aastat. Euroopa Esimese Astme Kohtu kohtunikuks on valitud Küllike Jürimäe, kelle ametiaeg kestab 2010. aastani.
Eesti majandus- ja ühiskonnaelu eri alade esindajad on liikmed Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad regioonide komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseise uuendatakse iga nelja aasta tagant.
Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas on Kersti Kaljulaid, kelle volitusi pikendati käesoleval aastal 2016. aastani.
Rohkem infot:
Eesti Alaline Esindus EL juures
"Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2007-2011"
http://www.riigikantselei.ee/euroopa
1 FYROM – endise Jugoslaavia vabariik
 
|
