Norra majanduse üldiseloomustus
Heaoluriigi Norra majandus on maa peamise tuluallika – nafta- ja gaasitööstuse – tõttu üsna erilises seisus ja areneb omas rütmis. Maailma ühe kõrgema elatustaseme ja keskmise elueaga riigi sisemajanduse kogutoodang oli 2009. aastal 52 561 USA dollarit elaniku kohta (IMFi statistika järgi), tööpuudus püsib stabiilselt madalal, palgad on pidevalt kasvamas ning sisetarbimine ja kinnisvarahinnad on viimasel kahel aastal näidanud kasvutendentsi.
2010. aastal peaks Norra SKT kasv prognooside kohaselt mahtuma 1-2% vahele. Norralaste endi arvates neil õiget majanduskriisi ei olnudki, kuigi väiksemaid tagasilööke siiski esines. Traditsiooniliselt madalal püsinud tööpuudus tõusis 2009. aastal 3,2 protsendini, mitmed ehitusteenuseid pakkuvad ettevõtted olid sunnitud tegevuse koomale tõmbama või sootuks peatama, laevandusäris nappis tellimusi, ettevõtetel tekkis likviidsusprobleeme. Kannatas ka ekspordisektor, sest Norra peamistel eksporditurgudel Ühendkuningriigis, Saksamaal, Hollandis ja Prantsusmaal oli üleilmne finants- ja majanduskriis jätnud tugeva jälje. Võtmeteguritest, mis aitasid Norral tekkinud olukorraga edukalt toime tulla, peab esiteks ära mainima unikaalse naftatuludel põhineva pensionifondi (täpse nimetusega Government Pension Fund – Global), mille varade maht oli 2010. aasta juunis 2,8 triljonit Norra krooni. Vastavalt ühiskondlikule kokkuleppele ei tohi jooksva riigieelarve otstarbeks kasutada rohkem kui 4% fondi tuludest. Alates 2009. aastast on valitsus seda lage küll mõnevõrra ületanud, katmaks eelarvedefitsiiti rasketel aegadel. Teiseks väärivad märkimist ulatuslikud riikliku finantsabi paketid, millega turgutati avalikku sektorit, abistati ettevõtjaid ning tagati riigilaene.
Kriisiperiood ei möödunud jälgi jätmata ka Eesti-Norra kaubavahetusele. Ekspordimahud kahanesid 2009. aastal võrreldes eelneva aastaga veerandi võrra, Norras langes ajutiselt nõudlus meie ehitusteenuste ja Eestis toodetud puitmajade järele. Samas sõlmisid Eesti ettevõtted Norras sel perioodil uusi, suuremahulisi lepinguid – näiteks ASi Kodumaja uued projektid Oslos ning Saaremaa Laevakompanii tellitud kolm parvlaeva, mis valmivad Fiskerstrandi laevatehase ja BLRT Grupi koostöös ning millest kaks esimest on Eestile juba üle antud.
Ettevõtjate abistamine ja koostöö saatkonnaga
Eesti saatkond Oslos seab endale eesmärgiks Norra turust huvitatud Eesti ettevõtjaid võimalikult palju toetada, kuid saatkonnal on siin eelkõige suunav, kontakte vahendav ja riigi kohta üldist infot jagav roll. Saatkonna vastavat tegevust toetavad Norra erinevates piirkondades ka viis Eesti aukonsulit, kelle kontaktandmed leiab saatkonna veebilehelt www.estemb.no. Norra turust huvitatud saavad nõu küsida Norra konsultatsioonifirmadelt ja ettevõtlusorganisatsioonidelt. Eelkõige Oslo Kaubanduskoda (www.chamber.no) omab laiaulatuslikku kontaktide võrgustikku, andmebaase ja on alati valmis välisettevõtteid abistama.
Norras toimuvate messide kohta saab infot internetiportaalist www.messe.no. Suurimateks ja populaarsemateks messideks on iga aasta jaanuaris toimuv turismimess ning kaheaastase intervalliga ehitusmess. Paaril viimasel aastal on Oslo linnavalitsuse ettevõtlusosakonna poolt kevadeti ja sügiseti organiseeritud tasuta seminare alustavale ettevõtjale Norras, nende koduleheküljel on saadaval mitmeid kasulikke infomaterjale Norra ärikeskkonna kohta: www.naringsetaten.oslo.kommune.no/english. Loodetavasti on Eesti ettevõtjatele abiks ka 2010. aasta kevadel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt käivitatud projekt, mille kaudu toetatakse Norra ja teiste Põhjamaade turule eksportimisest huvitatud ettevõtjaid.
Vaatamata tihedale konkurentsile poolakate, leedulaste ja lätlaste poolt võib Eesti ettevõtjate jaoks perspektiivsete valdkondadena Norras nimetada ehitussektorit, seda nii toodete kui teenuste alal, ja IT-valdkonda. Eksportööri jaoks keerulisem on Norras läbi lüüa toiduainetetööstuse valdkonnas, sest lisaks kõrgetele tollimaksudele (teadupärast ei kata Euroopa Majanduspiirkonna ehk EEA leping põllumajandus- ja kalandussektorit) on norralastel välja kujunenud ka kindlad maitse-eelistused, mille tõttu uut ja tundmatut umbusaldatakse.
Kokkuvõtteks soovib saatkond ettevõtjaid siiski julgustada ja rõhutada, et hoolimata paikasettinud trendidest ja väljakujunenud tarbijaeelistustest Norras tasub siinsel turul kindlasti kätt proovida – seda eelkõige geograafilise läheduse, sarnase ärikultuuri ning kvaliteetsete toodete ja teenuste eest pakutavate hindade tõttu. Kuivõrd norralastel on võrdlemisi palju vaba kapitali, jääb jätkuvalt päevakorda ka Norra investeeringute suurendamine Eesti majanduses. |
